c. 5 aastat d. 6 aastat 3. KÜSIMUS Kapten Granti kirjades oli säilinud vaid laiuskraad, see oli a. 31 kraadi b. 37 kraadi c. 42 kraadi d. 45 kraadi 4. KÜSIMUS Laeva nimi, millega kaptenit otsima mindi, oli a. Disbot b. Darelack c. Duncan d. Delwek 5. KÜSIMUS Mary oli a. 16aastane b. 18aastane c. 20aastane d. 21aastane 6. KÜSIMUS Robert oli a. 10aastane b. 12aastane c. 14aastane d. 15aastane 7. KÜSIMUS Geograaf Paganel oli rahvuselt a. šotlane b. inglane c. iirlane d. prantslane 8. KÜSIMUS Mary ja Roberti ema suri a. Robertit sünnitades b. pika haiguse tagajärjel c. autoõnnetuses d. igatsusse ja ahastusse pärast mehe kadumist 9. KÜSIMUS Roberti päästis kondori küüsist a. Major Macnabbs b. Kapten Mangels c. patagoonlane Thalcave d. Lord Glenarvan 10. KÜSIMUS Kui Patagooniast kapten Granti ei leitud, suunduti a. koju tagasi b. Austraaliasse c
Minnakse siis laevaga "Duncan" Glasgow sadamast ellujäänuid otsima. Laeva kapten on John Mangles. "Duncan" on ülikiire laev mis suudab sõita kui 16 sõlmega ja seega pääseda iga sõjalaeva käest. Peale laeva hankimist jäi raha järele ja seega osteti laeva ninna igaks juhuks veel kahur. Laeva tähtsamateks reisijateks on ennem öeldud Robert ja Mary Grant, Macnabbs, Tom Austin (meeskonna liige), leedi Helena, lord Glenarvan, eksiteel sinna sattunud Jacques Paganel, William Tuffneli, hiljem liitunud "Britannia" endine pootsman Ayrton ehk Ben Joyce. Laeva tee läks läbi Tsiilist kus peatuti. Maapeal prooviti ronida kõrge mäe tippu. Teekond oli raske. Ööseks jäeti leitud hütti ja söödi looma liha, mis Paganeli sõnul pidi olema ülimaitsev, kuid ta eksis. Mäe peal tekkis maa vajumine. Tükk mäge hakkas alla poole nihkuma. Kõik elasid selle väikekatastroofi üle, kuid peale seda ei leitud Robertit, keda röövlind hakkas minema kandam
kaks madrust pääsesid 37-ndal lõunalaiuskraadil kaldale. Laeva omaniku lord Glenarvaniga astuvad ühendusse kapten Granti lapsed Mary ja Robert, kelle olukorrast liigutatuna asutakse nende isa otsima. Põhiprobleemiks merehädaliste asukoha määramisel on pudelposti kehv säilivus, mis võimaldab säilinut mitmeti tõlgendada. Ainsaks kindlaks orientiiriks on juba nimetatud 37. lõunapoolkera paralleel. Otsingud ei anna tulemusi, misjärel tõlgendab Paganel dokumenti uuel viisil ning soovitab kapten Granti otsida Austraalia rannikult. Austraalias kohtuvad nad Britannia pootsmani Ayrtoniga, kes nõustub neid laevahukupaika viima. Selgub aga, et Ayrton on reetur, kes üritas Britannial mässu tõsta ning tõsteti selle eest Austraalia rannikul kaldale. Ta üritab Duncanit kaaperdada ning seda oma endistest sunnitöölistest koosneva kaaskonnaga piraadilaevaks muuta, kuid tänu Paganeli järjekordsele hajameelsushetkele see kava ebaõnnestub
koos oma noore naisega leedi Helenaga leiavad pudeli, milles asus abipalvekiri. Kiri oli kirjutatud kolmes eksemplaris: inglise, prantsuse ja saksa keeles. Kõik kirjad olid merevee poolt tugevasti kahjustatud. Kuna Inglise valitsus ei lubanud ekspeditsiooni õnnetute päästmiseks välja saata, siis otsustas Glenarvan minna ise otsima kapten Granti võttes kaasa ka kapten Granti lapsed Mary ja Roberti. Teel ühineb nendega oma hajameelsuse tõttu geograaf Paganel. Kirjast said nad teada seda, et laevaõnnetus toimus 37-ndal paralleelil. Oma retkedel satuvad nad Ameerika ja Austraalia mandritele ning Uus-Meremaa saartele, satuvad sunnitööliste ohvriks, jäävad uputusele jalgu, võetakse Austraalia pärismaalaste poolt vangi ja neid ähvardab ärasöömine. Kuid kõigist seiklustest pääsevad nad õnnelikult. Seikluste vahele on põimitud Paganel'i pikad jutustused Maa geograafiast, erinevate maade ajaloost, loodusest, zooloogiast ja astronoomiast