Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar
B - paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud Tx - eemaldatud mullad; Ty - tugevasti koreselisel materjalil (A C). / T - osaliselt segatud mullad; Tz - maetud
püllumaadel. Deluviaalmullad on viljakamad, kuid põllumasinad kipuvad kinni jääma kevadisel harimisel, kuna ärakantud materjal on tolmune ja sageli niiskemad kohad. Parasniiskeid vähe, enamasti gleistunud. Veereziimi järgi D, Dg, DG, pealeuhte järgi kolm erinevat jaotust. Rusukaldemullad B. Eristatakse neid alles Eestis viimastel aastatel, varasematel kaartidel ei ole leida. Kujunenud paeastangul või klindi jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevast koreselisel materjalil. Leidub paekivi kui ka liivamakamat peenemat materjali (olenevalt klindist või paeastangust). Üsna suure veereziimi muutlikkusega. Vähe arenenud, vähe uuritud. Bioloogiliselt aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee tõttu. Esinevad täpselt klindi/paekalda ees, esinevad rusuhunnikud. Esinevad Laialehelised pangametsad. Tehismullad T. Eestis vähe uuritud, seetõttu täpne hulk meie muldade hulgast puudub. Enamasti
Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks, kuid ka väikepõllunduseks Gleistunud maetud muld Tzg Maetud gleimuld TzG Rusukaldemullad B Maetud madalsoomuld TzM Kujunenud paeastangu (või klindi) jalamil, paeseinast lahtimurenenud tugevasti koreselisel materjalil. Astangu allikalisusest iseloomust tingitud suur veereziimi muutlikkus. Puistangumullad Tu Profiiliosas vähearenenud (A C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad. põlevkivikarjääride)