· Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti. · Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m sügavusel. Põisadru
üksikult teiste taimede hulgast. Tema kasvusügavus on 1,518 m, kus vee soolsus enamasti üle 6. (Trei, 1991) Pilt 3. Polyides rotundus Allikas: [http://www.marevita.org/donnees/Algues%20et%20plantes %20marines/Rhodophyta/Florideophycidae/Gigartinales/Polyideaceae/Polyides/Polyides %20rotundus/01_pol_rot_ss_tlg.jpg] Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis (Pilt nr. 4) ehk Agariku kinnituv vormon Läänemere kõige tavalisem punavetikas. Ta kinnitub kividele, paeplaatidele, molluski kodadele ja harvem isegi põisadru külge, kasutades selleks oma risoide. Ta eelistab kõrgema soolsusega vett. Sel põhjusel kasvab ta ka avameres palju suuremaks võrreldes magedates lahtedes kasvanud isenditega. Väga magedas rannikuvees ei kasva ta üldse. Põõsakujulise talluse kõrgus on vahemikus 4-20 cm. Värvuselt on ta punakaspruun, kasvab tavaliselt sügavamal kui 3-4 meetrit, aga harva leidub ka paari meetri sügavuselt. (Trei, 1991)
Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub merepõhjas kividele, paeplaatidele või limuste kodadele. Vetikate tähtsus looduses 1.Vetikad toodavad fotosünteesi käigus vette hapnikku ja tarvitavad ära vette kogunenud süsihappegaasi. 2. Vetikad toodavad fotosünteesi käigus orgaanilist ainet, mida tarbivad vees elavad loomad toiduahela kaudu. 3.Vetikad on veeloomadele kaitseks ja sigimispaigaks. Vetikate tähtsus inimeste elus 1.Mahedamaitselisi vetikaid (nt. lehtadru e. merikapsas) kasutatakse inimeste toiduks Jaapanis, Hiinas, Koreas, Norras jt. maades. 2
annaabi.ee 
