eeslinnadesse ehk agulitesse. Nagu ka mujal olid ka Eestis hooned põhiliselt puust, mis tähendas ka kestvat tuleohtu. Alles 15. sajandi algupoolel kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivist linnad. 16. sajandil jõudsid nii kaugele ka Narva ja Viljandi. Võrreldes teiste Euroopa linnadega hakati Tallinnas suhteliselt varakult, juba 14. sajandi keskpaigas, ka tänavaid sillutama. 1370. aastal kaeti turuplats ehk raekojaplats 10 100 paeplaadiga. Nagu mujal oli ka siin linnaelu keskuseks turuplats. Selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone-raekoda. Tallinna praegune raekoda valmis ühe põhjamaade sarmikaima gooti stiilis ehitisena 1404. aastal. Raeapteek avati Tallinnas 1422. aastal. Linnades oli veel mitmeid asutusi, mis seondusid linnarahva tervisega, nagu habemeajajate töötoad ja saunas. Tänapäeval kannad Tallinna vanalinn oma arhitektuurimälestistega meieni ettekujtuse keskaegsest linnast
Kui ahju visatud jahu 6 põles pikkamööda, oli ahi parajalt kuum. Nüüd kasteti käed veega märjaks, tõsteti paras tainatükk puust leivalabidale ja hakati pätsi voolima. Leivapäts tehti veega siledaks, peale vajutati rist, viiskand või peremärk ja lükati labida abil ahju. Kui kõik pätsid olid ahjus, pandi plekkplaat ukse ette. Vanemal ajal suleti leivaahi ka paeplaadiga, servad topiti savi, märja tuha või nartsuga kinni. Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi (Moora, 1991; Vunk, 1993). Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla. Selliselt ahju pandud leivad küpsesid alt pruuniks ja olid väga maitsvad. Leibadel lasti ahjus olenevalt pätside suurusest kaks-kolm tundi küpseda
vihaga vett pritsides. Kui ahju visatud jahu põles pikkamööda, oli ahi parajalt kuum. Nüüd kasteti käed veega märjaks, tõsteti paras tainatükk puust leivalabidale ja hakati pätsi voolima. Leivapäts tehti veega siledaks, peale vajutati rist, viiskand või peremärk ja lükati labida abil ahju. Leibade silumine enne ahjupanekut Kui kõik pätsid olid ahjus, pandi plekkplaat ukse ette. Vanemal ajal suleti leivaahi ka paeplaadiga, servad topiti savi, märja tuha või nartsuga kinni. Saardes olevat ahjusuu koguni tellistega kinni müüritud. Leivanõusse jäänud riismed koguti kaapekakuks, mis ahjusuule küpsema pandi. Emad tegid alati lastele nende meeleheaks väikesi pätsikesi. (Moora, 1991; Vunk, 1993). Vormiti ümmargused või piklikud leivapätsid, siluti ning lükati leivalabidaga 1,5-2 tunniks ahju küpsema. Suvel ja sügisel asetati puhtaid kapsalehti leivapätsidele alla
annaabi.ee 
