kehaosa vormi (käsi, pea, jalg jt). Tähtsam kunstipärand kirjakunst, illustratsioonid (usulise sisuga). Põhiliselt viljeleti seda kloostrites (mungad). Kloostrid tärkasid rooma riigi idaosas ja Lääne-Euroopasse levisid tänu Iirimaale. 7.-8. Saj oli Iirimaal kultuuriline õitseaeg ja klooster oli vaimse elu keskuseks. Pilt 4. Kloostri ideaalplaan. St. Galli klooster Sveitsis. Jumalasõna tähtsust rõhutati usulise sisuga käsikirjade kaunistamisega. Illustratsioonid sisaldasid paelornamentikat, skemaatilisi kisklevaid koletisi/loomi (loomastiil), ristimotiiv või mõni muu kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas). Inimese kujutamine kohmakas (lihtsustatud, proportsioonidest väljas) Kujutav kunst Tegeleti põhiliselt miniatuurmaaliga. Kehade modelleerimisel kasutatakse valgusvarju. Poosid, rõivastus meenutas antiikfilosoofe. Liikumise edasiandmine. Figuure ümbritseb Roomapärane raamistik
Veneetsias ehitati Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik 5 kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid dekoreeritud, tihti eri värvi marmorist kujundatud geomeetrilise mustriga. · Põhja Euroopas tähtsamad kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis . Norras paljud kirikud puust. Kasutati viikingite laevaehitusoskusi ja viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentikat. Norra kirikud koosnevad palksõrestikust , neile löödud laudvoodrist, kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve. · Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Tähtsaimad osad müür ja tornid, müüride taga hooned.
põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid,paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama. Kristlike
Tähtsaim riik, mis tekkis Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist- Frangi riik. Milline tähendus oli varasel keskajal ristiusul? Varajasel keskajal oli ristiusk peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidavuse kandja. Millised kunstialad olid sel ajal esikohal? Reljeefkunsti kasutati näiteks sarkofaagidel. Kirikuriistu valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid (näiteks kärgsulatusega emaili) ja kaunistamisvõtteid (paelornamentikat). Merovingide ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on siiski käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Mida tead tollase Iirimaa kultuurist? 7. ja 8.saj olid Iirimaa kultuurilise õitsengu aeg. Iirlased polnud kunagi olnud Rooma alluvuses. 5.saj Iirimaale tulnud ristiusu misjonärid said hea vastuvõtu. Iirlased muutusid kristlasteks, kuid arendasid oma usuelu iseseisvalt, üsna lahus Rooma paavstidest. Iiri külaühiskonnas kujunesid kloostrid vaimse elu keskusteks.
kuppelhoone ristimiskabel (baptisteerium) ja eraldiseisev kellatorn, nn. viltune torn. Püha Markuse kirik o Veneetsias o Bütsantsi eeskujul o Viie kupliga tsentraalehitis. Põhja Euroopas on tähtsamad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe toomkirik ja Viborgi toomkirik Taanis. Norras on eriti palju puust kirikuid. Neis kasutati viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid ja paelornamentikat. Norra kirikud: o Palksõrestik o Neile löödud lauavooder o Kõrge katus o Lööve eraldavad püstpalgid, mis loovad mulje basiilikast. Bambergi toomkirik Saksamaal (alustati romaani stiilis, lõpetati varagootikaga) Borgundi puukirik Norras Profaanarhitektuuri põnevaim osa on linnused. Müür ja tornid olid kõige tähtsamad. Saksamaal oli neist tähtseim kõrge torn (Bergfield), mis oli viimaseks kaitseliiniks ja seal tavaliselt ei elatud.
ümbritses kaaristu. Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus. Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat. Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites. Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama.
annaabi.ee 
