tavaliseks Gildi kunstis. Üleüldine mulje jäi tasakaalu. Borre (830 - 970 a) Teine viikingite ornamentikastiil. Peamised leiukohad: laeva matmispaik Borres Vestfolis Norras. Stiil sai selle koha järgi oma nime. Sealt leiti veel pronksist päitseid, mis erinesid Osbergi stiilist. Motiivid: kasutati Osbergi haarava looma motiivi. Loomad olid paelja, väänleva kehaga. Nende nägusid kujutati otsevaates. Borrestiili lemmikmuster oli nn sõrmus - keti muster. Materjalidest kasutati pronksi, hõbedat, kulda ja puud. On sarnane Osebergi stiiliga, millest Borre stiil on arenenud. Loomad on jätkuvalt põimunud, koos õnarustega märgistamaks kehade
Lamekumer läbilõige on eriti iseloomulik rahvasterännuaja sõrmustele. Otsad on neil üldiselt peenenevad. Tavaliselt on sõrmused kahe või kolme keermega ja mõnikord laiema keskosaga. Esineb ristjoontest ornamenti. Rahvasterännuajal jätkus juba rooma rauaaja lõpul levinud pikiharjaliste otsaplaatidega spiraalsõrmuste kasutamine. Vähem, peamiselt rahvasterännuaja algul, esineb lahtiste otstega sõrmuseid. Need on suhteliselt laiad, paelja ristlõikega ning mõnikord ornamenditud rist- ja põikjoontega. 3 RATSAVARUSTUS SÕLED Sõled on tarandkalmete leiuainese väga arvukas ehteliik, milles on rohkesti erinevaid tüüpe. Rooma rauaaja algupoolel levisid baltipärased pahksõled. Viimastest kujunesid kohapealsed kärbisõled, mis on eriti iseloomulikud Kagu-Eestile. Neil on teljetoru,
Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimub kapseldunud vastsete neelamisel. Peale kirjeldatud liigi on Eestis veel väike maksakaan ehk süstik-kaksuulane ehk ebamaksakaan Dicrocoelium lanceatum. (pikkus 1 cm, peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane Opistorchis felineus (5-8 mm, kassidel). Liikide arv: 110 (130) Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Klass: Paelussid Cestoda Enamasti pika paelja ning lülistunud kehaga ussid. Elavad selgroogsete sootorus. Areng toimub vaheperemehe kaudu. Seoses parasitismiga on nende kehaehitus tugevasti lihtsustunud. Neil puuduvad hingamis-, ringe- ja seedeelundid, esinevad umbtoruneerud protonefriidid. Liitsugulised, kusjuures igas lülis paikneb sigimiselundite komplekt. Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida)
annaabi.ee 
