– veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited, f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid, d) jõgede lehtersuudmealad 3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp,
veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad teder looduslikult rohketoitelised järved valge vesiroos laialehelised lammimetsad künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod metstilder püsitaimestuga liivarannad rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved vesilobeelia vanad loodusmetsad händkakk merele avatud pankrannad räästapääsuke karid hallhüljes allikad ja allikasood balti sõrmkäpp liivakivipaljandid jäälind lood verev kurereha
N2+3H2 =>2NH3 Lämmastiku sidumine nõuab energiat. Gaasiline lämmastik fikseeritakse orgaanilises vormis. Oligotroofsetes veekogudes oleks hea, kui seal sinikuid leiduks ja tõstaks produktsiooni. Süsteemid Lämmastiku fiksatsioon Merelised süsteemid Ookeanid 0-0,0004 g/m2/aastas Estuaarid ja rannikuveed 0,01- 1,56 Meriheinavööndid 0,84-50 Soolaveelised padurid 0,24-51 Tsüanobakterite matid 1,3276 Mangroovisood 0,03-2,6 Mageveesüsteemid Järved 0,001-0,28 Mageveepadurid 0,01-6 Turbasood 0,05 2,1 Küpressisood 0,39-2,8 Rannikumeri: Seal toimub toitainete aktiivne kasutamine ja vabastamine ja taaskasutamine keskkonnas kiiresti