Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"padurid" - 3 õppematerjali

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid
14
docx

Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid

– veealused liivamadalad, e) Liivaviirud ja -kuhjatised väljaspool lainete otsest mõjupiirkonda – tekkivate luidete esimene arenguaste. – eelluited, f) Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. – karid 2. Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne- Eesti ja saartega. a) rannikulõukad, b) laiad madalad lahed, c) padurid, d) jõgede lehtersuudmealad 3. Tähista loodusdirektiivi alusel eriti väärtuslikud elupaigatüübid. a) rannikulõukad, b) rannaniidud, c) rabad 4. Sea vastavusse elupaigatüüp ja taimed-loomad valides kõige iseloomulikuma. a) pangametsad – mets-kuukress, b) lood – verev kurereha, c) merele avatud pankrannad – räästapääsuke, d) allikad ja allikasood – balti sõrmkäpp,

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Eesti elustik ja elukooslused
11
doc

Eesti elustik ja elukooslused

­ veealused liivamadalad Madalad, merega veel ajuti ühenduses olevad rannikujärved, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel merest. ­ rannikulõukad Merepõhjast märgatavalt kõrgemale ulatuvad veealused kaljud ja moreense või bioloogilise tekkega moodustised. ­ karid -Tähista elupaigatüüp/elupaigatüübid, mille levik seostub eelkõige Lääne-Eesti ja saartega. rannikulõukad, laiad madalad lahed, padurid, jõgede lehtersuudmealad. -rabad ­ teder looduslikult rohketoitelised järved ­ valge vesiroos laialehelised lammimetsad ­ künnapuu humal, luidetevahelised niisked nõod ­ metstilder püsitaimestuga liivarannad ­ rand-ogaputk liiva-alade vähetoitelised järved ­ vesilobeelia vanad loodusmetsad ­ händkakk merele avatud pankrannad ­ räästapääsuke karid ­ hallhüljes allikad ja allikasood ­ balti sõrmkäpp liivakivipaljandid ­ jäälind lood ­ verev kurereha

Bioloogia → Hüdrobioloogia
64 allalaadimist
Hüdrobioloogia konspekt
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

N2+3H2 =>2NH3 Lämmastiku sidumine nõuab energiat. Gaasiline lämmastik fikseeritakse orgaanilises vormis. Oligotroofsetes veekogudes oleks hea, kui seal sinikuid leiduks ja tõstaks produktsiooni. Süsteemid Lämmastiku fiksatsioon Merelised süsteemid Ookeanid 0-0,0004 g/m2/aastas Estuaarid ja rannikuveed 0,01- 1,56 Meriheinavööndid 0,84-50 Soolaveelised padurid 0,24-51 Tsüanobakterite matid 1,3276 Mangroovisood 0,03-2,6 Mageveesüsteemid Järved 0,001-0,28 Mageveepadurid 0,01-6 Turbasood 0,05 2,1 Küpressisood 0,39-2,8 Rannikumeri: Seal toimub toitainete aktiivne kasutamine ja vabastamine ja taaskasutamine keskkonnas kiiresti

Bioloogia → Hüdrobioloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun