Kui Kalevipoeg ärkas nägi ta et ta mõõk oli kadunud. Kalevipoeg teadis kohe et see oli Soolasortsi töö. Ta läks mõõka otsima. Varsti nägigi ta mõõka vees. Ta ütles et kui vette tuleb see kes sind ise kandnud lõika tal jalad otsast. Ta tahtis öelda et lõika sellel jalad kes su siia tõi. Siis tuli tal kokkusaamine Soolasortsi kolme pojaga. Kalevipoeg võttis laudu ja hakkas sortsipoegi maha tapma. aga lauad läksid pooleks ja hunnik kahanes lõpuks ütles keegi padrikust löö küljega ei lähe nii kiiresti pooleks siis. Kalevipoeg võttis ja lõi nad maha.ja läks koju. VIII Teekond laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. Kalevipoeg oli lauakoormaga koju. Ta märkas et koopast tuleb suitsu ja läks vaatama. Seal olid Sarviku sulased. Kalevipoeg küsis teed nende peremehe juurde. pajavalvurid õpetasid. ja ta jõudis koopasse mille tagaseinas oli üks uks. Läbi ukse kuulis ta ketramise laulu. piiga õpetas Kalevipojale joogiga saab tugevaks
Järgneval hommikul, aga ootas rokki halb üllatus. Nimelt kaks muna olid koorunud, kuid tibusid polnud kuskil. Kambritevalvur vandus, et ta ei olnud öösel silmatäitki maganud, kuid ikka polnud midagi märganud. Otsiti igalt poolt, kuid tibudest ei jälgegi. Lisaks kostus juba viimasena tööle pandud kambrist munadest matsutamist ja käginat nagu keegi nuuksuks seal sees. Rokk otsustas ujuma minna, teel sinna kuulis ta kõrvalt laialehelisest padrikust raginat, mis ta südame alt õõnsaks tõmbas. Ta tahtis edasi hakata minema, kui kostis uuest võpsikust raginat ning seekord ka sisisemist. rokk võpatas ja jäi võpsikut vahtima. järgmisel hetkel kutsus ta naine teda nimepidi ja valge pluus vilkasatas. ka tema tahtis ujuma minna. Rokk aga nägi takjarägastikust tõusmas hallikat palki, mis tema silme ees kasvas. ... see tõusis üles ja sellel oli pea, silmad pealael. palk taandus takjatesse aga jäi rokki jälgima. rokkile
esimesel silmapilgul meelde ei tulnud. Teeme kõhe proovi. Mis käsku armuline junkur annab?» «Hea küll, Gabriel,» ütles Agnes pead pisut kuklasse visates, «võta kimp selga ja lähme teele.» «Vaat sedaviisi, see on õige,» kiitis Gabriel käsku täites. «Sulasel ei ole õigust peremehe sõnu küta ega laita,» tähendas Agnes naeratades. «Palun andeks. Edaspidi ei tee ma suud lahti, enne kui armuline junkur ise käsib.» Padrikust välja jõudes sattusid nad jalgteele, mis metsadest ja rabadest läbi põhja poole viis. Maakoht oli üksik, inimeste elu jälgi oli harva näha. Paar korda paistis neile lagedamatel kohta- 283 del lapike kollendavat põldu ja endiste külade asemed silma, kuid talurahva hurtsikutest ei olnud muud kui mustavad tukid järele jäänud,, elanikud aga olid mõisameeste eest ammugi metsadesse ja linnadesse pelgunud. Maakoha üldine pilt ei olnud siiski mitte kurb ega elutu,
5. PEATÜKK Panin ukse kinni. Siis pöördusin ümber ja seal ta oligi. Mul oli alati suur hirm taadi ees, ta ju kolkis mind nii p a lju . Mn tundsin nüüd ka hirmu, aga varsti sain aru, et olin eksituses. Esimese ropsuga jäi mul süda seisma, nagu öeldakse, aga siis nägin kohe, et polnud asja teda karta. Taat oli viiekümne ligi ja ka seda naga. Ta juuksed olid pikad ja vanunud ja võidunud ja rippusid üle näo, silmad paistsid juuste vahelt nagu padrikust. Juuksed olid üleni mustad, mitte hallid, niisama ka ta pikad pulst unud vurrud. Nägu oli -- nii palju kui seda paistis -- sootuks värvitu, valge. Mitte sedamoodi valge nagu teistel inimestel; see oli nii valge, et ajas kananaha ihule: kärnkonna või käia kõhu moodi valge. Mis puutub ta riietesse, siis need olid ainult räbalad. Ta oli jala põlvele pannud. Saabas ses jalas oli irvakil ja kaks varvast paistsid sealt välja; ta liigutas neid aeg-ajalt
päikest ja rohelisust, nemad ja lendlevad pääsukesed. Lõpuks vastati Indrekule ometi ka mujalt, mitte jõe äärest, vaid metsast. Ja ilma et endale õieti aru annaks, kes võiks sealt vastata, hakkas ta otseteed läbi padriku minema hääle peale. Aga kui ta jõudis mingisugusele sihile, jäi ta seisatama ja vaatas ühele kui ka teisele poole. ,,Tiiu ja Kadri muidugi," lausus ta siis ja läks edasi. ,,Me mõtlesime, et keegi ära eksinud, ei saa padrikust välja," seletas Tiiu vastuseks venna teretusele. ,,Kust sa siia said?" küsis kümnene Kadri, kes avaldas vähem kohmetust kui paar aastat vanem Tiiu. ,,Kas te öösi koera haukumist ei kuulnud?" küsis Indrek vastu. ,,Ah sa tulid juba öösel!" imestas Kadri. ,,Ei meie kuulnud midagi. Meie Muskat ülepea ei kuule, sest tema ei käi karjas ega kedagi, vahib ainult õueväravas ja lõugab, kui näeb võõrast kas või versta maa tagant. Ja tead, mis Pollaga on
annaabi.ee 
