CURRICULUM VITAE AARE ANNUS Aadress Padriku tee1/1-3, Pirita linnaosa, 11912, Tallinn Kontakt Tel. +372 52 473 63 [email protected] Haridus 1975-1982 magister, Tallinn Tehnika Ülikool (Tallinna Polütehniline Instituut), toiduainete tööstuse seadmed ja aparaadid, insener Täiendkoolitus Invicta AS: Strateegiline juhtimine, Meeskonna juhtimine, Projekti juhtimine,
ja kuulata laineid, mis veerevad randa otsata! kui tuiskavad leegid, mis raksuvad mis kirglikult kutsudes tuksuvad, Rind rusutud vastu vangla mis mürinal maltrannale vaovad ja siis seina, jällegi kaovad käed kramplikult aknaraudades, kui vägi, mis taganeb vaenlase eest, või silmad täis aja trotsi ja leina- põdrakari läeb põleva padriku eest. nii viimaks sind ometi näen! „Meri“ Tänan kuulamast!
keskenduti jutustuse struktuurile ja komponentidele. Tekstides on arvestatud struktuuri, mis järgib tekstigrammatikat: sissejuhatus, algatav sündmus,konflikt/ lahendus, lõpp/ kokkuvõte. Tekstide pikkus on 16-25 lauset. Et lapsel tekiks ettekujutus sidusast ja tervi- klikust tekstist ning oskus neid ka ise koostada, loodi lapsele korrektsed tekstinäidised. Tegevustes kasutatud tekstid on koostatud töö autori poolt, toetudes M. Hallapi, M, Padriku ja S. Raudiku koostatud 5-6-a. laste sidusa kõne uurimise materjalide teksti- dele ning M. Padriku soovitustele. Mitmed autorid on rõhutanud, et õppetegevused peavad olema lapsele jõukohased ning toimuma peab raskusastme järk-järguline tõus (Vorobjova, 2006; Karlep, 1998, 2003). Sama põhimõtet on järgitud ka antud metoodika koostamisel. Tegevustes kasutatud juttude koostamisel jälgiti, et lapse iseseisvus jutustamisel ja sellele järgneval
5 LEIVALUGU Harri Jõgisalu Vanasti põletati alet, et metsast põldu teha: hakiti maakirvestega kamarat, kaaluti ihurammuga kive, kaevati labidaga kraave. Põllulapid olid pisikesed. Nüüd on uudismaaharijail masinad, mis käristavad üles võsa ja padriku, lükkavad nurme kividest ja kändudest puhtaks. Ekskavaatorid kaevavad äravoolud ja kuivatavad maad. Endised lapid siilud on ühendatud põldudeks, millel pole äärt nähagi. Vanasti künti harkadraga, äestati karuäkkega, adra ees olid härjad. Nüüd sõidavad põllule traktorid, mitmehõlmalised adrad järel; künd on sügav, vagu sirge ja külvimaa sile. Vanasti tehti seeme käsitsi maha. Külvaja viskas terad külimitust peotäishaaval mulda. Nüüd külvavad masinad
vahekorras ja neil oli nagu hea meel, et on ometi keegi, kes hõikab jõe ääres luhas päikesepaistel. Nemad vastasid hulgakesi, nagu üksteise võidu, et kes jõuab kõige enne vastata. Nõnda tundusid need mustasuised hallid ainukeste elavate olevustena keset kirgavat päikest ja rohelisust, nemad ja lendlevad pääsukesed. Lõpuks vastati Indrekule ometi ka mujalt, mitte jõe äärest, vaid metsast. Ja ilma et endale õieti aru annaks, kes võiks sealt vastata, hakkas ta otseteed läbi padriku minema hääle peale. Aga kui ta jõudis mingisugusele sihile, jäi ta seisatama ja vaatas ühele kui ka teisele poole. ,,Tiiu ja Kadri muidugi," lausus ta siis ja läks edasi. ,,Me mõtlesime, et keegi ära eksinud, ei saa padrikust välja," seletas Tiiu vastuseks venna teretusele. ,,Kust sa siia said?" küsis kümnene Kadri, kes avaldas vähem kohmetust kui paar aastat vanem Tiiu. ,,Kas te öösi koera haukumist ei kuulnud?" küsis Indrek vastu. ,,Ah sa tulid juba öösel!" imestas Kadri