15) Sammalde läbikuivamisel tekivad rakukestades mitmesugused kaitsvad muutused, mis võimaldavad hiljem ainevahetuse kiiret taastamist. 16) Sammalde siseehitus on lihtne, nende rakkudes ei ole puitainet ega juhtsooni. 17) Samblad kasvavad metsas, soos, niidul, puutüvedel, majakatustel, kividel ja müüridel. 18) Samblad eelistavad niiskeid ja varjulisi kasvukohti. 19) Samblad on toitainete suhtes vähenõudlikud. 20) Rohket valgust ja kuivust aitab samblal taluda tihe padjandiline kasvuviis, lehel kasvavad väikesed näsakesed.
200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5-20 % Tundra Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana Mullad : toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked Kõdu lagunemine : 100-1000 a Taimestiku kohastumised : pungad maapinna lähedal, maa-alune osa suur, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, karvasus, valdav vegetatiivne paljunemine, seemnete pikaajaline dormantsus, peamine tuultolmlemine, liblikõielisi vähe Levinuimad perekonnad : mustikas ( sinikas, pohl), jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villpea, tarn, paju Loomastik : 48 imetajaliiki karibuu/ põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingid, rannikul jääkaru, hülged, morsk
kalmistutele. Sügisel värvuvad lehed roosakaks, punakaks või lillakaks. Vabakujuliste või sümmeetriliste rühmadena omaette või näiteks koos hosta, epimeediumi, kadakkaerandi, astrilbe või kauni murtudsüdamega. Paljundatakse risoomi jagamise teel ja väikeste külmtöödeldud seemnetega. Sordid ,,Winterglou", ,,Bressingham White", ,,Baby Doll" Karvane kadakkaer (Cerastium tomentosum) Päritolu Aasiast ja Euroopast, taim on madal, kõrgus 15-20 cm, padjandiline, hõbedane, maapinda kattev, väga talvekindel ja vähenõudlik mulla suhtes. Laisa aedniku taim. Inglise keeles snow-in-summer. Kasvukoht täispäikeseline, kasvab aastaid samal kohal. Pinnas kuiv, liivane, toitainevaene, taim armastab lupja. Lehed hõbevalged, karvased. Padjandid kevadest-sügiseni, õied puhasvalged, õitseb mai lõpust juuni lõpuni Istutada kiviktaimlasse, kuivmüüridele, astangutele, kaldpindadele, ääristaimeks, terrassidele, liivastele
ööpäevaringne fotosüntees. Temperatuur 3-12 oC. Sademeid 200-300 mm/a ja vähem, peamiselt suvevihmana. Mullad on toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked. Iseloomulik on gleistumine. Kõdu lagunemine kestab 100-1000 aastat. Tundra taimestik kohastumused: pungad maapinna lähedal, aeglane kasv, pikaealisus, domineerib tihe ja padjandiline kasvuvorm, valdav vegetatiivne paljunemine. Peamine on tuultolmlemine, liblikõielisi on vähe. Levinumad perekonnad: mustikas, jõhvikas, leesikas, kukemari, kivirik, villapea, tarn, paju. Tundra loomastik 48 imetajaliiki: karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud, rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud on enamasti rändlinnud,
annaabi.ee 
