suitsetamisegagi. Kuna nuusktubakas on ninna tõmbamiseks, siis kahjustab see nina limaskestasid. Usutakse, et nuusktubakas on suurem sõltuvusetekitaja, kui sigarett, sest snuffi ninna tõmmates satub vereringesse suur doos nikotiini. Suns on Rootsi niisutatud pulbertubakas. Seda tuntakse ka huuletuba nime all. Seda liigitatakse tihti nuusktubaka alla, sest see on tehtud auruga töödeldud tubakast. Selle põhimõte seisneb pisikese padjakese ülehuule alla asetamises. Padjakest hoitakse seal mõned minutid või mõni tund, olenevalt maitsest. Viimasel ajal on see populaarsust kogunud kooliõpilaste seas. Erinevad uuringud on kindlaks teinud, et selle mõju tervisele on teistsugune, kui sigaretil ning vähkihaigestumise tõenäosus on väiksem. Snus sisaldab umbes 50% vett. Snusi toodetakse peamiselt Rootsis ja Norras. Kopsuhaigused Üks levinumaid haigusi, mis esineb just suitsteajatel on kopsuhaigused. Kopsuhaiguse
Eesti harilikul kuusel on okkad neljakandilised ja vähemärgatavate õhulõhedega. Kuid pargis jalutades võib harva kohata ka samasuguste okastega kuuske. Nüüd peame appi võtma teised tunnused. Kui kusagilt on leida üks kuivanud oks, millelt on okkad varisenud, siis on vahe selge. Kuusel jäävad okastest järgi väikesed teravad kühmukesed, nulu oks jääb aga täiesti siledaks. See on seepärast, et nulu okkad kinnituvad väikese laia padjakese abil. Kuid on veel üks hea tunnus, mille poolest erinevad kõik meie okaspuud. Neil kõigil on erineva kujuga pungad. Nulu pungad on väikesed ja ümarad ning alati on kaetud paksu vaigukorraga. Nii paistavad need heledalt kollakasvalkjad. Kõige sagedamini kasutatakse siberi nulgu haljastuses. Kuid siin on tema kasutusvõimalused piiratud, sest linna pole teda mõtet istutada. Mürgiste gaaside ja tahma tõttu hakkab nulg kiratsema ning ei näe hea välja. Puhtama õhuga kohas
kokku (P.S: Kõik olid terved!) ja veeresime õhkavaid pilke kaugeneva Fagarasi poole läkitades õhtusse ja Sibiu linna poole. Sibiu- imearmas vana sakslaste Rumeenia linn! Sinna lähen ma kunagi, kasvõi pensionipõlves, veel tagasi! Üürike tunnike, mis meile anti linnaga tutvumiseks, vaid suurendas ta võlu ja veetlust. EDASI! Nüüd andis buss tuld , ööpimeduses vilksas mööda Cljuc Napoka ja lähenes Rumeenia piir. Avastasime bussis ideaalse ööbimiskoha- põrandal, pead ühise padjakese peal ja magamiskott külje all. Meie Ulrikaga saime küll imehästi välja magatud, meie eeskujule järgnedes oli kogu vahekäik laipu täis, aga neid mööda sai ju ka liigelda! Nii, nagu kästi, ulatasime poolunes oma passe erinevatel piiridel ja ei muretsenud, kas näod ja passisolevad pildid ka identsed on.. 30. august nädalapäev polnud enam oluline Hommik leidis meid Ungarist ja traditsiooniliselt alustasime vetsukultuuriga tutvumist- hambad, pead ja siis need teised vajadused