milliseid asutusi see juhtivas rollis olev koostaja plaani koostamisse kaasama peab. Plaani koostamise juhend on kehtestatud siseministri määrusega. Valitsus on muude plaanide hulgas ette näinud plaani koostamise ka tormist põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks. 2010. aasta detsembris tabas kogu Eestit Monika nime saanud lumetorm, mille tõttu esinesid ulatuslikud elektrikatkestused, mitmed teed muutusid läbimatuks (näiteks jäi Lääne-Virumaal Padaorus lumevangi ligi 600 inimest), häiritud oli mitme olulise kauba vedu ja side. Tormiga seoses kaotas elu kolm inimest. Hädaolukorra seaduse mõtte kohaselt peaks tormis seisneva hädaolukorra lahendamise plaan ära hoidma küll mitte rohket lumesadu ja tormist ilma, küll aga sellise ulatusega tagajärgi. Tormis seisneva hädaolukorra plaani koostamise eest vastutab Siseministeerium, kes on koostanud ka vastava eelnõu. Plaani koostamise juhend näeb ette, et plaanis tuleb käsitleda
Teehooldus pole veel täielikult läinud erakätesse. Praegu on teehooldefirmadest riigi omandis veel Tartumaa Teed, Virumaa Teed, Võrumaa Teed, Saaremaa Teed ja Pärnumaa Teed. Üsna peagi on nende asemel AS Eesti Teed, mis hakkab ühendama kõiki antud ettevõtteid. Selle tulemusel muutub turg märgatavalt ja ka teehoolede kvaliteet võib tõusta nendes maakondades, kuna on olemas ühendatud jõud ja on võimalik vähendada suure lumega seotud probleeme nagu näiteks Padaorus oli. Viie asutuse ühendamisel on rohkem tehnikat ja ühe juhtiva käe all peaks olema hooldus ka ilusti koordineeritud ja on parem kui, et firmad oleks eraldi ja lahus. Maanteeameti alustatud eksperiment aastal 2000 Põlvamaa teehooldusega on kulgenud suhteliselt edukalt, talvel ja suvel on teed korras. Eksperimendi kolm katseaastat on möödas ning juba 8 aastat peale seda on ka teehoid kestnud praeguseni. Peale esimest erastamist on
Maarjas: 60 sentimeetrit, ööpäeva jooksul oli lumekiht kasvanud 38 sentimeetrit. Üle poole meetri oli lund maas veel Alajõel (54 cm), Jõhvis (52 cm), Viljandis (52 cm), Kuusikul (51 cm) ja Türil (50 cm). Bussifirma Mulgi Reisid tühistas oma reisid Harjumaal. 10. detsembril olid Lääne- Virumaa kõrvalteed lumetormi tõttu läbimatud. Buss liinil TartuRakvere oli 4 tundi lumevangis Rakvere lähedal. Tallinna-Narva maanteel oli suletud liiklus Sämist Varjani. Tallinna-Narva maanteel Padaorus 119. kilomeetril oli sõiduautodes, reisibussides ja veokites lumevangis hinnanguliselt kokku 600 inimest. Paljud neist olid sunnitud autodesse ööbima jääma. Viru- Nigula spordihoonesse oli evakueeritud üle 90 inimese, kellele anti sooja sööki ja jooki ning pakuti ka pesemisvõimalust. 10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11
aastate lõpus) sotsiaalse ja majandusliku kriisi süvenemine . Loodusressursside raiskamine ja keskkonna reostamine (Kirde-Eesti jõudis ökoloogilise katastroofi lävele), elatustase ja elukvaliteet langes, tarbekaupade ja toiduainete defitsiit suurenes. Ühiskonnas süvenes pessimism ja sotsiaalne apaatia, alkoholism ja kuritegevus. Üks aktuaalsemaid ja mastaabsemaid looduskatastroofe sel aastal oli Haiitil ja miks mitte välja tuua ka Eestis Padaorus lumevangi sattunud inimesi (kuigi viimase puhul oli vaid 24 h lõksus olemine, näitab see siiski meie halba valmisolekut kiirelt reageerida). Õnneks oleme me nii väike riik, samuti klimaatiliselt ja geograafiliselt sellise koha peal, et looduskatastroofid on pigem erand ja liikumine ühest riigi otsast teise, on vaid tundide küsimus. Need on vaid vähesed näited toiduainete defitsiidist läbi ajaloo. Näiteid võiks tuua tuhandeid.