...................................................................................................... 9 7.4 Võõrliigid.......................................................................................................................9 7.4.1 Kitsasõraline vähk (Astacus leptodatcylus) .........................................................10 7.4.2 Ogapõskne vähk (Orconectes limosus).............................................................. 10 7.4.3 Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus).............................................................. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................11 Sissejuhatus Jõevähk väärib kõneainet kui huvitav organism, kui tähtis tegelane ökosüsteemis ja kui kaitsealune liik, kelle arvukus on viimase sajandi jooksul langenud sadu kordi ning kes seetõttu vajab meie tähelepanu
spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed elavad mõnda aega ema kehakülge kinnitunult ning seejärel alustavad iseseisvat elu. Esimesel eluaastal kestuvad noored vähikesed viis korda, hiljem, kuni elu lõpuni, kaks korda aastas. Viimastel aastatel mitmest Eesti veekogust leitud ka meile alale sissetoodud võõrliiki signaalvähki Pacifastacus leniusculus. Krabideks nimetatakse lühikese tagakehaga kümnejalalisi vähke. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud merede rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Läänemeri on mageda veega ja sellepärast on meil krabisid vähe.
määral on teda meile lähemates maades Ida-Soomes ja Karjalas, Leedus ja Lätis. Majanduslikult tähtis on ta Musta ja Kaspia mere äärses piirkonnas, mille soojas kliimas kasvab vähk kiiresti. Enne kui vähikatk hävitas Türgi vähivarud veeti sealt Euroopa 5 turule 6 000 tonni kitsasõralist vähki aastas. Praegu tegeleb nii loodusest püütud kui tiikides kasvatatud kitsasõralise vähi kaubandusega agaralt Venemaa. Signaalvähk Pacifastacus leniusculus, ingl.k signal crayfish, vn.k signalnõi rak, sm.k täplarapu. Ameerikast Euroopasse introdutseeritud vähiliik, kes on immuunne vähikatku suhtes, kuid võib seetõttu seda haigust edasi kanda. Levitatud inimeste poolt enamusse Euroopa maadesse (v.a. Norra ja Eesti). Katku kui bioloogilise relva kandjana ja paaritumisel agressiivsemana tõrjub loodusesse sattudes kohalikud Euroopa liigid välja. Jõevähk ja signaalvähk võivad omavahel paarituda ja viljastada üksteise marja,