aastal veel elas, kuid on teada, et 1734. aastal olid pärijateks Zwillingud ja Fersenid ning Tirma kuulus leitnant Gröndahlile. 1739. aastal läks mõis parun Roseni kätte. 12. märtsil 1782 müüs parun Carl Gustav Rosen valdused 25 000 hõberubla eest komissar Carl Gustav von Baranowile ning 5. juulil 1796 andis Claus Gustav von Baranow mõisa 30 000 hõberubla eest üle parun Peter Rosenile. 5. novembril 1819 ostis valdused 35 000 hõberubla ja 1000 bankorubla (vene paberrubla – vastandina hõberublale) eest Malta ordu rüütel, Rootsi aadlisuguvõsa liige leitnant Woldemar Friedrich von Pistohlkors. Pistohlkorsile kuulusid ka Kaave ja Kurista ning paljud teised mõisad. 1837. aastal abiellus Otepäält pärit noorparun Erich Karl Johann Stackelberg (1805–1869) tema tütre Julie Eleonorega ning viimase surma järel 1848. aastal tema kaksikõe Margaretha (Margot) Helenaga (1815–1885). Karl ja Margot olid Viktor von Stackelbergi vanemad.
maade , looduse ning inimeste kohta. Masing on ise seda kirjas Rosenplänterile nimetanud talurahvaentsüklopeediaks. ,,Marahwa Näddala-Leht" oli mahult kõiki varasemaid omataolisi kaugelt ületav väljaanne (416 pluss 414 pluss 416 pluss 422 ehk 1668 lk.) Masingu nädalelehte trükiti algul Tartus Schünmanni trükikojas, seejärel Pärnus Marquardti juures, ja viimaseid numbreid Riias. Trükiarv ning levik olid tagasihoidlikud, tellimishind 6 paberrubla. Vähese leviku üheks põhjuseks oli Masingu vastuolu pietistlik-hernhuutlike pastoritega ja vennastekoguduse liikumisega, millised olid boikoteerinud juba ,,Vahelugemisi" ja masingu lugemikke. Nädalalehe sisu oli mitmekesine. Selles oli sõnumeid, kirjeldusi võõraste maade ja kodumaa ajaloo kohta (ms. Mõrvalood Porkuni preilist ja Barbara von Tiesenhauseni tapmisest Rõngus), teaduse- ja kultuurisaavutuste esitlusi, kirjanduse ja hariduse
kolmandikul. Eesti alall oli võtmetähtsusega Tallina-Peterburi raudteeliini avamine 1870- hüppeliselt kasvas Tallinna linna tähtsus sisseveosadaman- tallinn mutuus vene impeeriumis 3. Sisseveosadamaks Peterburi ja Odessa järel. Eesti alal väliskaubandus- kohalikul tasandil olid tallinna kõrval tähtsad Pärnu ja Narwa, tallinnaga aga ei andnud nende tähtsust võrrelda. Rahandus- Käibel olid nii paberrahad kui mündid. Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei olnud fikseeritud, muutus ajati. 19 sajandil venen keskvõim viis läbi mitu rahareformi, et seda rahasüsteemi korraldada. Rahasüsteemi juures oli küige olulisem riiklikult pandud paber- ja metallraha süsteem. Selle kürval olid kasutusel ka kohaliu tähtsusega maksevahendid ehk kodurahad- eriti just kasutati mingi konkreetse vabriku/asula piires kasutati.
annaabi.ee 
