tekitatakse 35 kg CO2. · Puude kasutamine WCpaberi tootmisel hävitab keskkonda rohkem kui sõitmine Hummeritega · Optimistlikumad keskkonnakaitsjad leiavad, et juba praegu saaks kogu maailma paberitarviduse vanapaberi arvel katta ning puid poleks paberitootmiseks üldse vaja raiuda. · Ainuüksi USAs tarvitatakse erinevate puidutoodete tootmiseks 200 miljonit tonni puitu aastas. USA paberitootjad kulutavad aastas umbes miljard puud. · Paberpakend võeti kasutusele 1810.a. · Pappkarbid võeti kasutusele 1890.a. · 1910.a võeti kasutusele vahatatud kartong · Tualettpaber leiutati 1857 aastal. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab: · 17 puud · 30004000kW elektrienergiat · 30 m3 vett · 25 kg ehk 95% paberi tootmisel tekkivast õhuheitmetest jääb olemata. Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/envir/tuumajaam/roll_kes kkonnakaitsjad.htm · http://www.papyrus.com · http://www.eto.ee/?op=body&id=146
nõuandeid, kuidas olla teadlik tarbija. Eelista kohalikke tooteid imporditute asemel, nende transportimisel pole kulunud nii palju kütust ja on suurem tõenäosus, et nad ei sisalda säilitusaineid. Näiteks õunte ostueelistus transpordi keskkonnamõju suhtes peaks olema: Eesti õun, siis Poola, Hispaania ja siis alles Austraalia. Mida vähem pakendit, seda parem. Pigem osta üks suur, kui mitu väikest- saad rohkem toodet ja vähem pakendit. Kui on valida paberpakend ja kilepakendi vahel, siis on säästlikum valida pakendid, mis on tehtud taastuvast loodusvarast, nagu seda on puit. Poodi võiks kodust kaasa võtta kina olemasoleva kile-või riidekoti. Väikseid kilekotte saab hõlpsalt korduvkasutada lahtiste kommide, saiakeste või puuviljade ostmiseks. Jookide valiku võiks pakendite seisukohalt olla järgnev: Korduvkasutatav klaas, taaskasutatav klaas, korduvkasutatav plast, taaskasutatav plast, kilepakendid, tetra- ehk kartongpakendid
4.0. LÕHKEAINETE KASUTAMINE LK. 19 4.1. OHUTUSNÕUDED LK. 19 4.2. SÜÜTESEADMED LK. 19 4.2.1 Süütenöörid LK. 19 4.2.2 Lööksüüde LK. 20 4.2.3 Elektriline süüde LK. 20 4.2.4 Elektromehaaniline süüde LK. 21 4.2.4-1 Elavhõbeda süüde LK. 21 4.2.4-2 Kolmejutmeline süüde LK. 21 4.2.4-3 Raadiodetonaatorid LK. 21 4.3. VIITSÜÜTED LK. 22 4.3.1 Aegsütikud ja aegsüütenöörid LK. 22 4.3.2 Kellsüüted LK. 23 4.3.3 Keemilised aegsüüted LK. 23 4.4. LÕHKELAENGU PAKKIMINE LK. 24 4.4.1 Paberpakend LK. 24 4.4.2 Metallpakend LK. 24 4.4.3 Klaaspakend LK. 25 4.4.4 Plastpakend LK. 26 4.5. LÕHKEAINETE KASUTAMISE KÕRGKULTUUR LK. 26 4.5.1 Vormitud (disainitud) laengud LK. 26 4.5.2 Torulaengud LK. 27 4.5.3 Tibatillukesed laengud, mis suurt mürtsu teevad LK. 27 4.5.4 Elektripirnipommid LK. 27 4.5.5 Raamatpommid LK. 28 4.5.6 Telefonpommid LK. 28 5.0. SPETSLAENGUD VISKERELVADELE JA MÜRSKUDELE LK. 28 5.1. SPETSLASKEMOONPRIMITIIVSETELE VISKERELVADELE LK. 28 5.1.1 Vibu- ja ammunooled LK. 28 5.1
(lisaks osakonnas teostatud instrumentide puhastamisele ja desinfitseerimisele) veelkord enne pakendamist pesumasinas puhastatakse ja desinfitseeritakse, kuivatatakse. Pakkematerjalide valikul tuleb lähtuda järgnevast: valida vastavalt sterilisatsioonimeetodile ja instrumendile; säilitusaeg sõltub pakkematerjalist, sulgemisviisist, hoiuruumist jm teguritest; Pakkematerjal, sulgemisviis, ligikaudne säilitusaeg: · kahekordne paberpakend - suletakse teiplindiga/indikaatorteip - 1 kuu · konteiner sulgemisklambrid, millel indikaatorteip 7 päeva · kilepaberpakend termokeevitus (reeglina toimub sterilisatsiooniosakonnas) - 6 kuud · tekstiillinad- teiplindiga/indikaatorteip 1 nädal NB!! Kõikidel steriilsete esemete pakendeil peab olema näidatud steriliseerimise kuupäev ja aegumistähtaeg. Säilivusaeg lõpeb automaatselt pakendi avamisega. Ülejäänud esemed pakis tuleb uuesti steriliseerida.
annaabi.ee 
