Rebaseplekkidele arvatakse olevat kaks põhjust miks nad tekivad: metalliioonid kontsentreeruvad ja hallituse tagajärjel. Tindikorrosiooni kahjustused sõltuvad tindikoostisest. Hallituskahjustustele tekib palju pigmente tihti peale värvilised. Putukatele maitseb ka paber, nende lemmikuteks on liimid. Kui kahjustused tekivad vee tõttu on aega tegutseda 48h jooksul, peale seda ei ole üldjuhul enam võimalik päästa, kui tegu on massiividega näiteks uputuse puhul, siis võib raamatud, pabermaterjalid külmutada. Lisaks nendele on veel erinevaid kahjustusi näiteks kätemustus ja õhusaaste. Tindid: Enamus tinte on valmistatud vee baasil, kasutati ka äädikat, veini ja õlut, kuna usuti et need on puhtamad. Tindi värvuse parandamiseks kasutati pigmente (indigo, logwood, Brazilwood), selle ajani kuni tekkisid aniliinvärvid 1856a, mis võimaldas valmistada värvilisi tinte. Korrosioone soodustavad ained on äädikhape, sipelghape, etüülkloriid. Tindikorrosioonil
uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid: Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil
Kinnituskirje peab sisaldama järgnevaid andmeid: lehtede arvu nii numbrina kui sõnades ja kasutatud järjekorranumbreid; kasutatud literaga numbreid ja vahele jäänud numbreid; kirje koostaja nime, allkirja ja kirje koostamise kuupäeva. Lehtede kinnitamine kaantesse või mappi- Enne lehtede kaantesse kinnitamist lisatakse üks arhiivipüsivast dokumendipaberist valge leht säiliku esilehe ette ja kinnituskirje säiliku lõppu (pabermaterjalid jms peavad vastama arhiivipüsivusnõuetele). Üldjuhul kasutatakse arhivaalide terviklikkuse tagamiseks ja lehtede kinnitamiseks formaadile vastavaid ühe või kahe paelaga varustatud arhiivipüsivast papist või kartongist kaasi või mappe. Kinnitamiseks ei tohi kasutada plast- või metallklambreid. Mappide või kaante seljapikkus ei tohi olla üle 3cm. Ümbristamine lehtede paigutamine ümbrikusse või mappi. Kui säiliku moodustavad kuni 10 lehte või on
uuele kandjale (kserokopeerimine, teisele magnetkandjale) uuele teabevahendile (paberkandjalt mikrofilmile, digitaalne koopia) uude vormingusse (digitaalsete andmete korral) uuele riist- või tarkvaraplatvormile (digitaalsete andmete korral) Informatsiooni uuendamise meetodid: elektrograafiline paljundamine (kserokoopiad) fotograafiline paljundamine digitaliseerimine Informatsiooni uuendamist on võimalik kasutada väga erinevate teavikutüüpide korral: pabermaterjalid (kserokoopia, mikrokandja, digitaalkoopia) fotomaterjalid (ksero-, foto-, digitaalkoopia) heliplaadid (magnet-, digitaalkoopia) magnetkandjad (magnet-, digitaalkoopia) Erinevat tüüpi mikrovormid Mikrovormideks on mikrofilmid, mikrofissid ja mikrokaardid. Mikrofilm ja mikrofiss on läbipaistval alusel diapositiivid või negatiivid, mida saab vaadata läbivas valguses. Mikrokaart on teksti vôi kujutise fotograafiliselt saadud mikrokujutis (vähendatud 7 - 150 korda) paberil
annaabi.ee 
