l ripploodi e. pendli pikkus mõõteskaalani; a kalde lugem mõõtelatilt; l laeva mass tühilastis veeväljasurvel. Sama kreeninurka võib mõõta ka vedelik-kreenimõõturi (vesilood) abil. Ripploode olgu vähemalt 2 või soovitavalt 3 ning pendli pikkus väikestel laevadel vähemalt 1,5m ja suurtel laevadel 4 ... 6m. Kreenikatse inklinograafiga, mis mõõdab kreeninurga lühikese pendli abil ja kirjutab pöörleval trumlil olevale paberlindile, mille skaalavõrgustik võimaldab määrata kreeninurga ja õõtse perioodi. Lõplik arvutus toimub kahe eelmise valemi abil. Täpsuse kontrollimiseks kasutatakse tavaliselt kahte inklinograafi ja korratakse katset mitu korda. Näidis 3. Kreenikatse laevale = 4000 t teostati kreenballastiga m =6 t , mille ümberpaigutusõlg b = 13,5 m . Kalde lugemid pendlil pikkusega l=7,5 m olid 81, 78, 85, 83, 79, 82, 84 ja 80 mm. Arvuta metatsentri kõrgus. Lahendus
Uks avaneb põhja poole. Onnis on psühromeeter, hügromeeter ja max-min.termomeetrid. 3.Õhurõhk Õhurõhu mõõtmiseks on baromeetrid. Elavhõbedabaromeeter on elavhõbedaga klaastoru, mille alumises otsas on väike kinnine elavhõbeda reservuaar.Elavhõbedasamba pikkus oleneb ka temperatuurist, siis on baromeetrid varustatud ka termomeetriga, et arvestada temperatuuri mõju näitudele. Barograaf märgib paberlindile pideva joonega õhurõhu suuruse. Seda linti nimetatakse barogrammiks. Õhurõhk ja vee keemistemperatuur Mida väiksem on õhurõhk, seda madalamal temperatuuril vesi keeb.Keemistemperatuuri sõltuvus õhurõhust võimaldab vee keetmise abil määrata õhurõhk, selleks kasutatakse hüpso- termomeetrit (kaasajal kasutavad ainult alpinistid). Õhk rõhub maapinnal asuvaid esemeid, sest õhul on raskus. Õhurõhk on seda suurem, mida suurem on õhu tihedus. (Normaalne samba pikkus 760mm)
hoogsamalt just öösel,sest siis on merepinna kohal olev õhk kõrgemal oleva õhuga võrreldes tunduvalt soojem.Sademete aastane käik on kõige mitmekesisem keskmistel ja suurematel geogr.laiustel.Suhteliselt külm mere õhk valgub suvel sageli mandrilise küllalt niiske õhu alla,sundides viimast üles tõusma.Pluviograaf: Peale sademe mõõtja kasutatakse ka suuremates meteoroloogia jaamades vihma mõõtmiseks isevärki aparaati , mida nim pluviograafiks. See märgib paberlindile vihma hulga j saju aja. 10.Lumikate,selle kujunemine ja tähtsus.lumesadude tagajärjel kujuneb külmal aastaajal keskmistel ning suurematel geograafilistel laiustel maapinnale lumekiht,mida nim.lumikatteks.Tähtsus: mulla termilisele reziimile,sest lume soojusjuhtivus on ca10.Lume füüsikalised omadused:Lume tihedus on nii vee kui jää tihedusest tunduvalt väiksem,kuna ta sisaldab lumehelveste vahel palju õhku.Äsja sadanud lume tihedus võib olla mõni sajandik
kiirust ka tema tugevuse kaudu Beauforti kiiruse määramiseks. Et vältida hõõrdumise tänapäevaks koostatud korralikud mõõtmiseks isevärki aparaati , mida nim skaalas e Beaufordi pallides. mõju paigutatakse maapinnast küllalt jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub pluviograafiks. See märgib paberlindile Tuule suund ja kiirus. kõrgele. Kuulike näitab tuule suunda, plaat Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia vihma hulga j saju aja Tuule suund ja kiirus: Tuule suunaks on tuule kiirust. Meteoroloogiajaamades 2 instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus Sademete ööpäevane ja aastane käik
annaabi.ee 
