· Teemakaardid: neile kantakse erinevaid üksikuid näitajaid (nt temperatuur, sademete hulk, rahvastiku tihedus, majandusnäitajad jne...). Sageli lisatakse graafikuid ja diagramme. · Erikaardid: teatud erialatöötajatele suunatud suuremat täpsust nõudvad kaardid (nt merekaardid meremeestele, kaardid inseneridele, sõjaväelastele, Tallinna veetrasside kaardid jne). Vormi järgi jaotatakse kaardid kaheks: · Klassikalised paberkaardid · digitaalkaardid 5
kokkusobivate kirjatüüpide kasutamist. Kaardil kujutatud jooned peavad olema piisavalt sujuvad ning mõõtkavale vastavalt üldistatud (Jagomägi, 1999). Esteetilisust on kõige raskem hinnata, sest see sõltub hindajast ning tema kultuuritajust. Esteetilisuse puudumist vabandatakse enamasti funktsionaalusse, loetavuse vms nõuete täitmise vajadusega, kuid konkurssidel võistlevad paberkaardid omavahel siiski eelkõige esteetilisusega. 2.4 Kaardi kasutusmugavus Igal kaardil on mingi kasutusotstarve, mis määrab ära tema sisu ja leppemärkide valiku. Tähtis roll on tekstidel, loenditel, paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil, voltimise, lisatud diagrammidel, leppemärkide seletustel jms otseselt kaardipildiga mitteseotud elementidel. Kaardi kasutusmugavus ei ole midagi absoluutset, see
Mariehamn Stockholm 3. Stockholm Mariehamn 4. Mariehamn Tallinn 2. Routide valik Kapten valib routi antud reisiks vastavalt tuule suunale tugevusele ning ilma ennustusele ja kinnitab oma valikku vahetult enne sadamast väljumist, peale seda vahitüürimees sisestab valitud roudi mõlemasse ECDIS'esse ning paneb paika ETA aegu nõutud pöörde punktis saades kätte nõutud kiiruse marsruudi läbimiseks. Vahitüürimees valmistab ette ning paneb vastavas järjekorras ka paberkaardid. Igal roudil on oma spetsiifiline nimetus, mis nätab ära kapteni initsiaale ning marsruudi põhilisi suundi. Routide täiuslik nimekiri asub ECDIS'e vastavas menüüs. All pool toodud skemaatilisel joonisel on ära näidatud musta joontega routide põhilised suunad. 3. Navigatsiooni alad All pool toodud joonisel on ära märgitud rohelise, kollase ja punase värviga navigatsiooni alad ning järgmises tabelis on lahti kirjutatud nende alade navigatsiooni vahi koosseis ning nõutud
8) Soomaa rahvuspargi luhtade ja majandamisklasside piiridega kaardid MapInfo formaadis, koost. 1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi
annaabi.ee 
