Oma põhiosas kujunes mõisate võrk Eestis välja XVII sajandi lõpuks. Kuni XVIII sajandi keskpaigani said mõisad oma rahalised tulud peamiselt teravilja müügist. Juba XVIII sajandi teisel veerandil oli mõisates hakanud arenema ka viinapõletamine, mis võimaldas realiseerida teravilja soodsamalt. Põhja-Eestis oli mõisamajandus pea täielikult allutatud viinatootmisele. Mõisates asutati tõrva-ja lubjapõletusahje ja telliselööve ning ka manufaktuure, nagu klaasi-, peegli- ja paberivabrikuid. Tulud läksid peamiselt tarbimiseks, tootlikke kapitalimahutusi tehti väga harva. Järkjärgult kasvas mõisa kui asustuskeskuse tähtsus. Peale mõisniku ja tema sugulaste elas seal ka arvukas mõisapere, mis koosnes lihtrahvast - mõisasse teenima võetud talupoegadest. Mõisateenijate kiht arenes käsikäes mõisamajandusega. Nemad vahendasid taludesse ka mõisakultuuri elemente. Enamik uuendusi nii talurahva rõivastuses kui elamusisustuses põhineb otseselt mõisa eeskujudel
Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist • Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid. • Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi. • Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele. • Räpina paberivabrik on Euroopa vanimaid töötavaid paberivabrikuid. See asutati 1734. Vabriku töötamine eeldas jõe ülespaisutamist ning sellest tekkinud paisjärv on tänaseni üks Räpina tunnuseid. • 20. s alguses toodeti seal katusepappi, erinevat paberit. 1918. a valmisid seal ka noore Eesti Vabariigi rahatähed. Raudtee ehitus • 1870. a lasti käiku Balti raudtee. • Selle ehitanud aktsiaseltsi juhtis Eestimaa rüütelkonna peamees Aleksander von der Pahlen
Kuni 18. sajandi keskpaigani said mõisad oma rahalised tulud peamiselt teravilja müügist. Juba 18. sajandi teisel veerandil oli mõisates hakanud arenema ka viinapõletamine, mis võimaldas realiseerida teravilja soodsamalt. !9. sajandi alguses oli Põhja-Eestis mõisamajandus pea täielikult allutatud viinatootmisele. Mõisates asutati tõrva-ja lubjapõletusahje ja telliselööve ning ka manufaktuure, nagu klaasi-, peegli- ja paberivabrikuid. Tulud läksid peamiselt tarbimiseks, tootlikke kapitalimahutusi tehti väga harva. Seoses mõisamajanduse tõusuga 18. sajandi teisel poolel algas Eesti mõisates ulatuslik ja suurejooneline ehitustegevus. Kujunesid mõisaansamblid esinduslike peahoonete ning rohkete kõrval-ja majandushoonetega. 18. sajandi lõpupoole domineerisid mitme mantelkorstnaga pooleteise- või kahekorruselised baroksed peahooned, mida iseloomustasid avarad esindusruumid - saal ja paraadtrepiga vestibüül. 19