Märg paber liigub edasi valtside ja kuumade silindrite vahele, kus ta pressimise tulemusena tugevneb ja kuivab. Valmis paber rullitakse suurtesse rullidesse. Paberiliike on palju alates tihkest raskest papist kerge käsitsi valmistatud õhulise siidpaberini välja. Paberi värvi, tugevust ja tekstuuri on võimalik muuta trükkimise ja värvimisega ning pabermassisse mõningate lisandite segamisega. Tänapäeva suurimad paberimasinad on 100 meetrit pikad, kaaluvad üle 2000 tonni ja toodavad päevas kuni 1000 tonni paberit, see on ühes sekundis umbes 10 meetrit 10 meetri laiust paberit. Maailmas toodetakse paberit ja pappi aastas üle 150 miljoni tonni. Ühe inimese aastaseks paberiga varustamiseks tuleb langetada üks suur puu. Langetatud puu asemele tuleb aga istutada uus, kusjuures istikust sirgub vajaliku suurusega puu alles 1550 aasta jooksul.
käivitusvoolu ja momenti. Käivitamine sagedusmuunduriga on kõige paremaks viisiks mootori käivitamiseks ning pöörlemiskiiruse reguleerimiseks. Tänapäeval on sagedusjuhtimisega vahelduvvooluajam leidnud kasutust peaaegu kõigil aladel, kus traditsiooniliselt rakendati alalisvooluajamit. 8 KASUTAMINE Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad ja muud selle laadset. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täidavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks
pole lubatav. 2.1.Suurevõimsuselised sünkroonmootorid Toitemuundurist toitmisel saab nimikiirusest väiksematel kiirustel mootori koormuse suurenemisel automaatselt suurendada mootori pinget ning mootori töö koormuse muutmisel seda stabiliseerida. Tänapäeval toodetakse ka väga suure, megavattideni ulatuva võimsusega püsimagnetitega mootoreid. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laevaveo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. 2.2.Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid Mikrolaineahjus kasutatav sünkroonmootor Väiksevõimsuselisi püsimagnetergutusega ,masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Kuna tööpinkides täiendavad niisugused mootorid sageli abi- ehk teenindusfunktsiooni, siis on hakatud neid nimetama servomootoriteks ning vastavaid ajameid servoajamiteks. Oma olemuselt on niisugused mootorid samuti sünkroonmootorid, kuid neisse on sisse ehitatud asendiandur, mis võimaldab täpselt
27 Reluktanstmootor (reluctance motor) on väljepoolustega sünkroonmasina vorm, milles puuduvad ergutusmähis ja püsimagnetid. Sellisel mootoril põhineb töö õhupilu magnetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist. Sünkroonmasinate põhilised kasutusalad on võimsad kompressorid, laeva veo- ja tüürimisajamid, veskid, pumbad, paberimasinad jm. Väikesevõimsuselisi püsimagnetergutusega masinaid kasutatakse tööpinkide ja robotite ajamites. Nad on võrreldes asünkroonmootoritega kallimad ning konstruktsioonilt keerulisemad [4]. 4.4. Impulsstoitega mootorid Sammmootorid erinevad sünkroonmootori selle poolest, et pöörlev magnetväli tekitatakse neis mitte kolmefaasisile siinuspingega, vaid järjestikuste impulsside jaotamisega masina mähistel