Alumiiniumoksiid- ja ränikabriidkattega lihvpaberid. Lihvpaberi tähistus ehk selle karedus on trükitud selle tagaküljele, kõige rohkem kasutavad tislerid pabereid mille karedus on 80,100,120,150,180,240 ja 320.Tähistusest sõltumata on abrasiivpaberite standartmööt 280x230 mm. Tavaliselt lihvpaberitükk volditakse ning rebitakse neljaks tükiks, mida saab käsitsi lihvimisel lihvklotsi ümber mässida. Kasutagasüntemaatiliselt järjest väiksemateralisi paberied. Sel viisil kõrvaldate kriimustused, mis muidu viimistluskihi all nähtavale jääksid. Granaatkattega lihvpaber Granaatpaber on kaetud purustatud kiviosakestega, mis on kõvemad ja kestavad kauem kui klaas. Need oranzi värvi lehed sobivad väga hästi käsitsi lihvimiseks. Seda paberit võib kasutada nii okas kui lehtpuidu lihvimiseks ning see on saadaval 40-320 teralisusega. Alumiiniumoksiidkattega lihvpaber
Selline probleem on küll leidmas lahendust tehnoloogia arengu abil juba praegu, kuid on siiani kohti, kus kulutatakse tohutult paberit lihtsalt seetõttu, et ei ole loodud paremat süsteemi. Näiteks töötasin suvel Tartu Ülikooli Kliinikumi köögis, kus kulub päevas ligi plokk paberit. Ühes plokkis peaks olema kuskil 500 lehte, seega aastas kulub üle 180 000 lehe paberit, mis on tohutu kogus. Kui küsisin, kas nad pole suutnud leida paremat lahendust, siis vastati et ei ole. Kõiki paberied prinditakse seal kaks koopiat, et saaks ka arhiveerida. Digitaalne arhiiv ei olevat neile mulle arusaamatutel põhjustel sobilik. Samas need paberid mida kasutatakse lendavad, pärast nende läbi lugemist, prügikasti, mistõttu on nende kasutusaeg lühike ja seetõttu tekib küsimus, kas ei saaks leida tehnoloogiliselt lahendusi, mis asendaks paberkandjad. Näiteks tahvelarvutid, sest seal köögis puutuvad paberitega kokku vähesed
oma lapsega , ta on väga haige hakkab surema , Vana-Märt on ikka hoolimatu ja tema käitumine on juba naeruväärne kui ta lausub „Sureb? Ei sure! Või on minu maja laataret, siia surema tulla. Leena lubab Miili lapse endale võtta, Noor-Märt surub surnu silmad kinni, perenaine nuttab surnud keha süles. Siis lööb majasse pikselöök sisse. Maja süttib põlema Marjapuu ja töömehed jooksevad appi Noor- Märt isa tahtel üritab minna raha ja paberied päästma mis on jäänud lahtises sahtlis laua peal kuid tuppa minnes plahvatab piiritusepudel mis ta elu lõpetab. Kui kogu Vana-Märdi raha on ära põlenud tuleb talle Marjapuu imestuseks jälle jumala nimi suhu , ta läheb hulluks ja ähvardab kõigile ratsapiitsaga anda. Viies vaatus Oleme surnuaias 5 aastat hiljem kus Vana-Märt kellel mõistus sõitnud on üritab vihmaussi mulla poole juhatada, mööda kõnnib Marjapuu kes arvab, et vana on
annaabi.ee 
