Aitas kaasa vabaduste levikule, tänapäevase demoraatliku riigi tekkimisele, kaasas poliitikasse rohkem inimesi, kuningas pidi rohkem arvestama. Teisalt koondus parlamendi kätte ehk liigagi suur võim. 48) Miks oli kuninganna Elisabeth I kalvinistide, miks katoliiklaste vastu? Kalvinistid olid puritaanidena liiga radikaalsete vaadetega, nad nõudsid kiriku puhastamist “paavstlikest elementidest” ning täielikku usuvabadust; astusid kuningavõimu vastu, soovides kiriku vabastamist kuninga alluvusest. Elisabeth I isa oli Henry VIII, esimene Inglismaa protestandist kuningas.
Just viimast on nimetatud peale Codex Julianust kõige olulisemaks modernse õiguse aluseks. Võidukäik algab 18. saj. Ja seda seostatakse eelkõige Descartes'i nimega, sest tema loobus seniste valitsevate seisukohtade tingimusteta nõustumisest ning väitis, et kõiges tuleb kahelda. Ja ehki Descartes ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt selle mõttemaailma ning tuues sellega kaasa loobumise paavstlikest ja roomaõiguslikest seisukohtadest ning võtsid õiguse ise seisukohti võtta. Loonuõiguse järgi mõtlevad juristid ei aktsepteerinud enam rooma õigust tänu selle traditsioonile, kuigi sellest säilisid kehtivatena suured osad oli nende põhjendus juba uus. Just loonuõigulaste õpetustes saavad senistest absolutistlike valitsejate alamatest vabad kodanikud ning samuti areneb välja õigusmõistete täpne süsteem. Võiks tunduda, et see on
reegli järgi, nad olid andnud kasinuse ja kuulekuse tõotuse, pm nad olid kui mungad, kui munkade töö on jumalateenistusi pidada, siis rüütliordu liikmete töö oli kaitsta ristirahvast relvaga. Baltisaksa historigraafias on ordut ülistatud - pigem juhtpositsioonil olid vaimulikud ja see, mida mõõgavendade ordu tegi, vastavalt oma võimu kasvule sai endale suurema võimu kui Mõõgavendade Ordu rajaja seda ette nägi. Et selline konflikt oli, saame teada säilinud paavstlikest kirjadest - konflikt Alberti ja Deodrichi vahel. Käsitledes 13. saj sündmusi tuleks lahti saada 19. saj/20. saj natsionatsistlikust ajalookirjutise positsioonist - see polnud barbarite tsiviliseerimine, see polnud Saksa ruumi laiendamisega. Täpselt niisamuti nagu ei olnud eestlaste võitlust sakslaste vastu. Dünastilised sidemed palju olulisemad kui etnilised sidemed tollases aadli maailmas, nii on Taani kuninga poolel sõdimas etnilised sakslased, kes
räsituna, et rohkem nendega merele minna polnud mõtet. ,,Ma saatsin teid inimeste, mitte tuulte ja karidega võitlema," oli kuningas nördinud. Lootused Inglismaa ja Madalmaade rekatoliseerimiseks olid läbi kukkunud. Protestandid üle kogu Euroopa nägid Hispaania kaotuses neid toetavat Jumala kätt. Mitte vähem kui katoliiklasi jälitati Inglismaal ka puritaane, kes nõudsid kiriku puhastamist paavstlikest elementidest. Nõudes täielikku usuvabadust, astusid puritaanid ka kuningavõimu vastu, soovides kiriku vabastamist kuninga alluvusest. Inglise ajalookirjutus peab kuninganna Elisabethi üheks edukamaks valitsejaks. Inglismaa säilitas rahvusliku sõltumatuse ning anglikaani kiriku. Just Elisabethi ajal sai alguse Inglismaa tõus suureks mereriigiks. 1587 rajas Walter Raleigh esimese Inglise koloonia Põhja-Ameerikasse
annaabi.ee 
