Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et lahendada vaimuliku ja ilmaliku võimu vastuolud ning tuua rahu Itaaliasse (kaugemaks eesmärgiks oli koondada ühtse kiriku abil kristlik maailm üheks suureks ristisõjaks islami vastu). Caterina veenmisel jõudiski paavst Rooma (selle sündmusega lõpeb raamat ,,Mõrsjalink") Oma elu lõpuaastatel elas Caterina Roomas, osaledes kiriku reorganiseerimisel ning ühtsuse saavutamisel
TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
Linnades levis laialdaselt ka prostitutsioon. Linlaste elu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud. Linnades arveldati rohkem rahaga. Linnaelu oli kirev oma pidustuste poolest. Kirjanduses oli tuntud ,,Rebaseromaan". *Reformatsioon Inglismaal. Vastureformatsioon. Põhjused: · ilmaliku ja vaimuliku võimu vastasseis · vaimulikud olis eelisseisuses · katolik kirik käis alla ja kõik muutus üha ilmalikumaks · indulgentside müümine · Kõik paavstis täiendasid jumala sõna Henry VIII: Ta oli Martin Lutheri õpetuse vastu. Ta oli oma eluajal 6 naist. Ta sattus reformatsiooni etteotsa just tänu sellele, et ta soovis lahutada, kuid ei saanud selleks paavstilt luba. Selle tulemusena lõi ta katolikust kirikust lahku ja alustas reformatsiooniga.Inglismaa lahkus Rooma alluvusest, suleti Inglismaal kõik kloostrid, kujunes välja anglikaani kirik. Elizabeth I : Ta taastas reformeeritud anglikaani kiriku
Ühelt poolt tähendab investituur maavalduse üleandmist. Teine tähendus on ametikoha üleandmine. · Aastal 962 oli tekkinud suhteliselt nõrk moodustis, mis kannab nimetust Saksa Rooma keisririik. · Esialgu nimetasid keisrid piiskoppe ametisse. · Piiskopid omasid maad, sest keisrid andsid neile seda maavalduste üleandmistseremoonia · Aja jooksul paavstide võim tugevnes · Paavstis soovisid, et vaimulik võim ei sõltuks ilmalikust võimust. · Kõige teravamaks läks asi paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel. · Gregorius tegi nõuded ( õ lk 171 ) · Heinrich teatas, et Gregoriuse valmine paavstiks on kehtetu. · Gregorius aga teatas, et Heinrichi valimine keisriks on kehtetu ja kõik tema alamad on vabastatud truudusevandest. Gregorius heitis Heinrichi kirikust(organisatsioon) välja. · Heinrichist sai lindprii.
Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat. Ristiusk levis järk-järgult ka väljapoole endise Rooma riigi alasid. Varakeskajal kaotas orjus oma senise tähenduse. Selle asemel kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele feodaalidele -, aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. Palju arenenumad kui Lääne - Euroopa olid varakeskajal idapoolsed maad : Ida Rooma riik, mida nüüd hakati nimetama
annaabi.ee 
