Süüdistajad ja kaitsjad. Pühaku selgitamise protsess. Diaboli kuradi advokaat. Uusajal nõiaprotsessid arhailised ( 16. 17. sajandi nähtus on nõiaprotsess, keskajal ei tuntud). Keskaegne õigus suurel määral ostetav. Vabadus on olemas kellegi arvel, eesõigused. Õigus on privileeg, privileege annetati. 13. ja 15. sajandil paavsti ja keisri tariifid, tänu millele sai privilege (õiguseid). Õigused on väärt raha, protsessid paavstikuurias võisid kesta aastakümneid või sadu. Kulud ülisuured, esindaja ülalpidamine. 16 KESKAEGSED LINNAD Varakeskajal võis linn mahtuda ka Rooma teatrisse või hipodroomile. Germaani valitsejad kasutasid Rooma linnade varemeid oma residentsidena. Uus linnade kasv 10. sajandil, kulmineerus 13. sajandil. Seejärel linnade kas Euroopas lõppes, 14. saj demograafiline tagasilangus. Lääne Euroopas eri piirkonnad: 1
pidanud kuuletuma ordumeisrile. Selle väliseks märgiks oleks olnud valgete saksa ordu mantlite kasutusele võtmine - nn rõivastustüli. Konflikt läks sedavõrd teravaks, et Riia peapiiskop Zinten põgenes Riiast Lübeckisse. Tartu tollane piiskop Damerow suutis Saksa Ordu vastu panna laiaulatusliku poliitilise koalitsioonid (inglismaa kuningas lubas teda toetada). Tegelikku toetust lubasid Pommerit hertsogid. Paavstikuurias 90. aastatel saavutas edu aga Saksa Ordu, peapiiskop Zinten edutati Aleksandria patriarhiks - tiitel, ilma tegeliku piiskopkonnata. uueks peapiiskopiks määrati Johann von Wallenrode. Ka Riia toomhäärad, kes uut peapiiskopi ei aksepteerinud, asendatid välja. 1400 Damerow astus Tartu piiskopi ametist tagasi, talle lubati elu lõpuni sissetulekut. Konflikti lahenduseks 1397 Dansigis kokkulepe, kus Ordu vastased pidi tunnistama Riia peapiiskokonna inkorporeerimist Saksa Ordusse
Probleemiks on eestlaste nimed loos - Rekon, Rekonii, Reko. Nimed võivad olla fiktiivsed. Lääne-Euroopa allikad- Paavsti kirjad, mis sageli sisaldavad käske, korraldusi. Paavst otsustas kuidas jagada Liivimaad. 1970ndatel aastatel saksa ajaloolane Ernst Pitz oma uurimises pööras sellise uurimuse peapeale. E. Pitz näitas, et paavsti kantselei töötas sellisel viisil, et saabunud palvekirjad, ettepanekud vormistati paavstlikeks otsusteks. Vormistatud on kohapealsed huvirühma soovid. Paavstikuurias võivad tulla vastuolulise informatsiooniga, sest Rooma saabus järgmine saatkond ja esitas oma soovid. Valdavalt me teame nende olemasolust tänu paavsti kantselei registrile, kus on kirjeldatud oluline sisu (ära jäetud on pidulikud algus ja lõpu osad), eesmärgiks oli tõendus. Lisa tasu eest saaja võis paluda, et tema saadud dokument kantakse registrisse. ACTUM (1209), DATUM (1212). Pärineb umbes aastast 1210-1212, kajastub piiskop Alberti leping vürstiga
annaabi.ee 
