saj, õitseaja saavutas Prantsusmaal Louis XV õukonnas; 4 iroonia – peen varjatud pilge; väljendusviis, kus teesklevalt väidetakse vastupidist sellele, mida tegelikult mõeldakse; ironiseerima – varjatult pilkama, tönkama, nöökama; tsükkel „Ossiani laulud”. Vastupidiselt tema väitele polnud need ehtsate keldi rahvalaulude tõlked, kuid igal juhul matkis ta meisterlikult vanade keldi saagade tundmusrikast ja paatoslikku laadi; mehised kangelased, armastus ja võimsad kired ürgse looduse taustal haarasid kogu Euroopa. Neid tõlgiti ja mugandati kõikjal. Klassitsism oli sestpeale murtud. Ka šotlase ROBERT BURNSi (1759–1796) looming oli mõjutatud rahvaluulest. Burns oli kirjanike seas erandlik oma talupoegliku päritolu poolest, tema kuulsaimad luuletused pärinevad ajast, mil autor maal talutööd tegi. Vaesusest ei pääsenud ta elu lõpuni, ehkki ta luule sai äärmiselt populaarseks
Esimese ehitistest võiks nimetada Rahu võidukaart Milanos ja teise töödest San Francesco di Paola kiriku Napolis. SAKSAMAA kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi võrdkujuks, saksa vaimu üHeks sümboliks. Schinkeli stiil on selge, range, suurejooneline. Temalt on pärit mitmeid ehitisi Berliinis (Uus Vahtkonnahoone, Vana Muuseum) ja Potsdamis. Hilisemas loomingus kasutas ta ka muid stiile, eriti gootikat. Suurejoonelisust ja paatoslikku joont kasutavasd teisedki saksa arhitektid. Näiteks Leo von Klenze, kelle paremad tööd asuvad Münchenis (Glüptoteek, Vana Pinakoteek). VENEMAAL valitses klassitsism juba 18. sajandi II poolel ja see jätkus uue sajandi esimesel veerandil. Arhitektuuris võidutsesid kompositsiooni lihtsus ja loogilisus, antiikeeskujusid järgiti veel rohkem kui varaklassitsismi ajal. Ampiir omandas paraadlikkuse ja hiilguse jooned. Kui hoonete seinad olid siledad ja
,,Hümnid Paanile" (1922) kannab alapealkirja ,,Ühe kunstniku suvisest mälestusraamatust". Romaani sündmustik on hõre. Peategelane Taavet Dreverk, kelles on küll vähe reaalset kunstnikku, valib välismaalt naasmise järel suvituskohaks looduslikult kauni Haabjärve Tuulemäe metsades. Laane luulelised haavad ja hõbedaselt helkiv Haabjärv pakuvad peategelasele linnaelu tühisuse järel sügavaid elamusi ja vaimset puhkust; teoses leidub romantiliselt paatoslikku hümni ürgsele loodusele. Samal ajal tähistavad realistlikud looduskirjeldused eelneva loominguga võrreldes sammu kunstiküpsuse suunas. Novellides ,,Viimne kevad" ja ,,Kriuka Kusta armastus" jätkab Roht Tuulemäe kehvikute kujutamist. Esimene novell on elamuslik lugu vana popsi Aiga Juhani, Dreverki ehtsa maameheliku vestluskaaslase surmaeelseist päevadest ning mingi ime ootamisest, mis seostubki: Juhani tütretütar Sooja saabub Venemaalt. ,,Kriuka Kusta armastuse"
annaabi.ee 
