ajal järsult erinevate hinangute osaliseks. Konjunktuurile orienteeruv luuletaja mugandab ennast kehtivatele turunõuetele ning tema isiksuse kui ka loomingu mandumine on paratamatu. Raua novellistivõimekust kinnitab kogumik ,,Õhtused kajad" (Tartu 1936), kus kerkib esile kirjaniku üks meelisteemasid- unistuse ja tegelikkuse vastuolu. 1936 avaldas Raud ka dramatiseeringu "Kirves ja Kuu", kus domineerib väline situatsioonikoomika. Värsikogude ,,Sõjasõna" ja ,,Uued sillad" paatoseks on võiduveendumuse sisendamine ajastuomaselt agiteerivas laadis. 4 Väljapaistev koht Raua sõjaaegses loomingus on eepilisel, mida esindab valmik ,,Kaks astjat". Luulekogudes ,,Jõud ja valgus" ning ,,Kõik teed" domineerib ühiskondlik- poliitiline teemade illustratiivne käsitlusviis; isikupärasemat aineesitust kohtab eepilises luules,
hidalgosid(alamaadlikke) ja vaimulikke, kellel olid maalidel pärani avatud, otsekui tühja pilguga silmad ning piinatud joontega piklikud kahvatud näod, mis tihti mõjuvad isegi kivinenuna, kuid mida siiski näib söövat mingi sisemine tuli. El Greco oli suur kunstnik , kes järgnevatel sajanditel ebaõiglaselt unustusse vajus. Siiski elu Toledo aadli ja munkade seal avaldas tema kunstile mõju: ta müstiline ekstaas muutus kohati õõnsaks paatoseks ja poosiks. Tema arvukate altarimaalide pühakute ainiti taeva poole pööratud, pisaratest niisked pilgud jätavad mulje väljakannatamatust silmakirjatsemisest ja imalast magususest. Tema vormide liialdatus ja kujude afekteeritus(ebaloomulikkus) on jooned, milleni moodne ekspressionism alles hiljem jõudis. El Greco loomingu taasavastasidki ekspressionistid. 6
seotud. Nietzsche uurib mitmeid keeli ning leiab, et sõna "hea" on erinevates keeltes alati olnud seotud valitsejatega ja juhtidega, ühiskonna kõige tugevamate ning austustväärivamate kihtidega. "Hea" on see, mida tugevad/valitseja teevad/loovad, mis on neile omane. "Halvad" on olnud kas alamklassid või nõrgad. Nii on see olnud keeleliselt ja ka sotsiaalselt, järelikult kõige tõenäolisemalt just selline suhe ongi loomulik ja õige. Nietzsche nimetab distantsi paatoseks nende kahe väärtuse vahel olevat erinevust ning distantsi paatost peab ta väärtuste aluseks. 56 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 "Headus ei olnud algselt seotud sellega, KELLELE tehti midagi head, vaid KES ja MIS OLI hea. Üllad, jõulised ja suuremeelsed inimesed tunnetasid, et nende teod on head ning see vastandus
annaabi.ee 
