Vask(II)karbonaat Markus Lomann 8.c Vask(II)karbonaat on sinakasroheline keemiline ühend, mis moodustab ühe osa paatinast, kus on sees messing, pronks või vask. Selle värvus võib varieeruda eresinisest roheliseni, sest võib-olla segu mõlemast, nii vaskkarbonaadist, kui ka aluselisest vaskkarbonaadist hüdratsooni erinevatel astmetel. Algselt kasutati seda palju pigmendina ning on siiamaani kasutusel kuntsnike värvides. Seda on kasutatud ka meigitoodetes, nagu huulevärv, kuigi see võib olla inimestele ka mürgine. Seda on mitmeid aastaid kasutatud farmide tiikides veeviljeluse tõstmiseks.
kuid mitte hüdrokskarbonaate? Kõigi metallist tehtud monumentide pind omab loomulikku või kaitsvat- dekoratiivset katet, mis hoiab metalli edasise korrosiooni eest. Niisugust kaitsekihti kutsutakse paatinaks. Paatina on rohkem või vähem püsiv värviline kiht, mis on tekkinud skulptuuri materjali välimise kihi ning hapete, soolade ning atmosfääris olevate gaaside järk-järgulise vastastiktoime tulemusena. Kunstlik kate kujutab endast tavaliselt kombinatsiooni kunstlikust paatinast ja orgaanilistest ühenditest nagu segud naturaalsetest ja sünteetilistest vahadest, naturaalsetest ja sünteetilistest värnitsatest, polübutüülmetakrülaatlakist ning teistest komponentidest. On teada, et mõned monumendid värviti värnitsaga ja kaeti musta pigmendiga. Muidugi kaotab monument sellisel juhul iseloomuliku pronksiläike ning omandab laki sarnase välimuse. Osa paatinasid, mida kasutatakse üle maailma monumentide taastamisel, koosnevad:
Anete Palmik 11a Jaapani tarbekunst. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Jaapanis valmistati tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust ning need on rikkalikult ja peenelt kaunistatud. .Eseme kompositsioon lähtus materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust materjalist pisiskulptuurid, mida kasutatakse amulettidena, on levinud ka Euroopas. Värvilise puugravüüri e. puulõikekunsti
tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda- hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust. Samuti on tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. 1920. 1930. aastatel hakati jaapani tarbekunsti suhtuma kui kaasaegse kunsti vormi. Oma roll oli selles Euroopast ja Ameerikast tulnud värskel art déco ja konstruktivismi puhangul. Elegantselt viimistletud detailid on jaapani kunsti tunnus, millele pöörati erilist tähelepanu 1600 1868.a. Edo perioodil
annaabi.ee 
