Vastlakombestik Eesti: Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud
kohustuste ja ülesannetega, uuendustesse ja muutustesse suhtusid umbusklikult, sest see rikkus Jumala poolt seatud korda. 5.Rikkad linnakodanikud andsid raha laenuks ja vahetamiseks, sellise tegevuse järgi oli nõudlus ja selle tulemusena tekkisidki pangad. 6.Paast oli kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele, kuid teatud tingimustel olid lubatud erandid. Paastust võis olla vabastatud haiguse, vaesuse vms tõttu, s.t. olukorras, kus polnud võimalik toitu valida. Paast tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas. Tavalised paastutoidud olid kala- ja taimeroad. 7.Innocentius III valitsusajal kuulutati välja ristisõda, võideldi ketserlusega, sekuti teiste riikide siseasjadesse, täiustati kirikukorraldusi. Sellel ajal oli kirikuvõim väga tugev ja sellesse usuti kindlalt. 8
Usutakse inglitesse. Usutakse prohvetitesse ja pühadesse raamatutesse. Usutakse viimset kohtupäeva. Usu eest surnud märtrid ei pea ootama kohtupäeva, sest nad võetakse koheselt paradiisi. * Viis usu alussammast: usu tunnistamine (shahada); palvused (salat). Palvetatakse 5x päevas, Meka suunas. Mehed ja naised palvetavad eraldi. Kui ei ole eraldi ruumi, palvetavad naised tagapool. Pestakse 5x päevas. Almused (zakat) sotsiaalabi maks. Paastumine paastust on vabastatud rasedad naised, toitvad emad, sõjas olijad, reisil olijad. Palverännak Mekasse (hads). * Usuvõitlus - Dzihaad. Dzihaadi võib pidada südamega (usk), keelega (kõne), kätega (teod) ja mõõgaga (püha sõda). * Islami fundamentalism riiklike reeglite aluseks peavad olema usupõhimõtted. Islami traditsioonis on naiste ja meeste eraldatus suurem kui lääne maailmas. Füüsilise kokkupuute vältimine. * Oluliseimad usupühad - ramadaani paastu lõpp ja ohverdamise püha.
Vastlapäeval võisid vanatüdrukud ka ise kosja minna ja ära ütlemine oli sealjuures üsna keelatud. Perele juurdekasvu soovivad naised peavad sel päeval enne teisi sauna jõudma, need aga, kes tahavad mehele minna või ihkavad kõrget ametikohta, võivad tulevikku ennustada. Eesti vastlapäevakombestik Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Et piim oli lahti läinud, hakati liha asemel rohkem piimasööke ja võid sööma. Vastlarasva sõrmedelt ära ei lakutud ja palgeid rasvaläikest puhtaks ka ei nühitud muidu pidavat suvel terariistad kõik kergesti sõrme hakkama.
Tselluliidi vastane programm ei koosne ainult vannidest ja massaazist vaid ta koosneb neljast põhielemendist: toitumisest, kuiva naha harjamisest, eeterlikest õlidest ja lümfidrenaazi masseerimisest Kuna kõikidel teistel elementidel olen ma oma töös juba pikemalt peatunud siis praegu peatun ainult toitumisel, mis on väga oluline. Kui sa tahad tselluliidist lahti saada siis peab võtma ette väga raske tee. Dieet koosneb esialgsest ühe-või kahepäevasest puuviljade paastust, millele järgneb kaks nädalat tooreid puu- ja juurvilju, pähkleid, seemneid, allikavett, mahlu ja ürditeesid. Sellele järgneb täistoidudieet, ilma või vähese hulga piimatoodetega ja mitte rohkem kui ühe tassi kohvi või kahe tassi teega päevas. See on väga rakse, kuid sellel on ka üks pluss pool, nimel toitlustusspetsialist 13
Küünlapäeva sula toob külma märtsi. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. (Sihvart, 2000, lk.17) Üks tähtis rahvakalendri tähtpäev on Eestis vastlapäev. Vastlapäev on liikuv tähtpäev, mille kuupäev sõltub ülestõusmispühadest. Vastlapäeva rööpnimedeks on olnud liugupäev, pudrupäev ja lihaheide. Lihaheite nimetus võib olla tulnud vastlapäevale järgnenud suurest paastust, aga ka asjaolust, et talvisest loomatapust oli varakevadeks enamasti liha otsakorral. Viimaks võeti seajalad ja keedeti neist leent ja rasva välja, ka koos herneste või ubadega. Keedeti ka tanguputru viimaste lihariismetega. Kontidest tehti ka vurre. Vastlapäeval küpsetati leiba ja karaskit; veel tehti üks väike kakk, mis hoiti alles ja anti karjasele kaasa siis, kui too esimest korda loomadega välja läks. Vastlapäeval lasti liugu, et kindlustada hea linasaak
sai temast usuvõitleja ja kirjutaja. Tertullianus oli alati tulihingeline võitleja küll paganate, küll hereetikute ja gnostikute, hiljem üldise kiriku vastu. Tema arvukad teosed pärinevad ajavahemikust 195 220. Tertullianuse teoseid: ,,Apologeticum", ,,Paganaile", ,,Juutide vastu", ,, Hingest", ,,Ristimisest", ,,Patukahetsusest", ,,Märtritele", ,,Abikaasale", ,,Naiste riietusest, ,,Monogaamiast", ,,Paastust". Aurelius Prudentius Clemens (348pärast 405). Tuntuim kristlik poeet. Prudentius õppis nooruses kõnekunsti ja tegutses kohtukõnemehena, veetis oma elu põhiliselt Hispaanias, oli kahel korral provintsi asehaldur.Theodosius kutsus ta oma nõunike ringi. Vanemas eas pühendus Prudentius riigiteenistusest taandudes täielikult kristlikule luulele. Prudentiuse korpuse keskmes paikneb heksameetriline allegooriline poeem ,,Psychomachia", milles
annaabi.ee 
