Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus. Antud kloostris oli see kas 36 või 300 piitsahoopi või okasvöö kandmine paljal ihul. Mõnikord võtsid eritit vagad mungad endale vabatahtlikult täiendavaid karistusi Paastumine põhjustas tervisehäireid Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mis soodustas nakkushaiguste levimist.
ümbersünnist. Jīva – hing (teadmine, õnnistus) Mitte-jīva – kõik maine Sansaara (ümbersünniahela), karma (teo ja tagajärje seaduse) ja mokša (kirgastuse) mõisted nagu hinduismis. Keskne palve on Sāmāyika – 48 minuti pikkune mediteerimine Usupühadel korratakse „Viie austusavalduse“ mantrat Tähtsaimad pühad on Mahāvīr Jayantī märtsi lõpul või aprillil algul (Mahavira sünd), Katika oktoobris (Mahavira kevela) ja Paryušana koos 8- päevase paastumisega augustis (Mahavira mokša saavutamine). „Tattvārtha suutra“ – kolm „vääriskivi“ (õige usk, teadmine ja käitumine) 5.saj. tekkis 2 voolu: Digambara „taevasse mähkunu“ – munk olgu alasti. Oli kuningate kaitse all, uid taandus hinduismi survel äärmuseks. Usuvad, et naised ei ole virgumiseks võimelised, ja peavad ootama mehena sündimist. Švetaambara „valgesse mähkunu“ – mungarõivaste pooldaja. Švetaambara domineerib tänapäeval. Neil on 2 voolu
peale. Kuid viimase paarikümne aasta jooksul on inimeste liikumisvajadus vähenemist. Tekkinud on mõisted "tugitooli inimene" ja isegi "tugitooli sportlane". Paljud inimesed ei vaevugi uurima, missugused on liikumise võimalused puhtas looduses Eestis. Samal ajal pakub aktiivne puhkus looduses häid võimalusi lõõgastumiseks, enese vormishoidmiseks, haiguste ennetamiseks ja uue energia ammutamiseks; looduses liikudes saab lahti üleliigsest kehakaalust ilma tervist paastumisega rikkumata. Seega on võimalik säilitada hea tervis ja suur töövõime paljudeks aastateks ilma suuremate kulutusteta. Loodusturismi tulevastel edendajatel on inimeste liikumisharjumuste kujundamisel ja Eestimaa unikaalse looduse tutvustamisel lai tööpõld ootamas. Kuid alustada pole vaja tühjalt kohalt. Viimase 10-15 aasta jooksul on vabariigis aktiivselt tegeldud loodusturismi objektide ja marsruutide väljakujundamisega, sealhulgas ka soodes. Välja on ehitatud
annaabi.ee 
