neil on suhteliselt jäme tagakeha ja istudes nad tiibu kokku ei pane. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad , tiibade alused eriti. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiililised nagu hiilgekiillased, vesikiillased ja ka tondihobulased. Eristiivalised munevad oma munad kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Paaritumine võib toimuda kas maapinnal või osaliselt või ka õhus täielikult. Kiilide paaritumisrituaalid on üsna keerulised. Isased kiilid konkureerivad omavahel emaste pärast. Võitluses võitnud isane , võtab jalgadega emase rindmikust kinni ning täidab seejärel tagakeha ette painutades spermaga suguaparaadi. Sellele järgneb kopulatsioon ,mille käigus kinnitub isane sabajätketega emase külge ning viib sperma seejärel emaslooma suguteedesse. Viljastatud emane alustab peatselt pärast suguühte toimumist munemisega. Allpool kirjeldan mõningaid kiililiste liike.
käitumislinte valel ajal. Kasutatakse ära hea-kallis meetodiga. DZUDZITSU-oskus ka tugevamat vastast võita tundes erinevaid printsiipe. Kontrastiprintsiip - mõjutab seda kuidas me tajume kahe järjestiku esitatud asja erinevust kui teine asi on esimesest üsna erinev, siis kaldume seda erinevust pidama suuremaks kui see tegelikult on KÜSIMUSED: 1.Millised on loomade kinnistunud käitumismustrid?Mille poolest sarnanevad need teatud inimkäitumisele? Mille poolest erinevad? Kosimis ja paaritumisrituaalid,territooriumi kaitsmine, ähvardamine,võitluskäitumine jne. Käitumismustrite peamine tunnus on see, et neisse kuuluv käitumine toimub iga kord praktiliselt samal viisil ja samas järjekorras.Nii inimestel kui loomadel vallandab automaatsed käitumismustrid enamasti ainult üks tunnus kogu asjassepuutuvast informatsioonist-vallandajatunnus. Loomade käitumismustrid on kaasasündinud, inimeste omad kalduvad olema pigem õpitud,
neid õhutatakse roomama mööda kahe laua vahele asetatud tahvelklaasi. Selles mõttes on imikud sama terased kui kassipojadki. Mõlemate puhul on ilmselt tegemist kaasasündinud võimega tajuda nähtava maailma ulatumist sügavusse. Poosid loomariigi esindajatel on nende valdavalt kaasasündinud suhtlemisvormide iseloomustajaiks. Spetsiifilised poosid kuuluvad paljude keerukate rituaalide (näiteks peibutus- ehk paaritumisrituaalid, territooriumi märgistamine ja kaitsmine jms.) koosseisu. Poosidega annavad loomad ja linnud liigikaaslastele teada oma kavatsustest (ähvardusest, abitusest/kaitstusest, paaritumissoovist jne.). Inimeste puhul on usaldusväärselt kindlaks tehtud, et vähemalt naeratus kujutab endast kaasasündinud kavatsusväljendust (umbes nii: "Soovin sulle head ja ootan sinult sedasama"). Keerukas sotsiaalne käitumine inimestel avaldab endas sageli loomadega sarnaseid käitumisrituaale
annaabi.ee 
