Suurem osa kesknärvisüsteemist on koondatud peaümbrusesse seoses meeleorganitele, mis asuvad pea tagaosas. Peaajust ulatuvad kaks paari närvikanaleid läbi kogu ülejäänud keha: ülemine, sooltoru peal asuv närvisüsteemi osa koosneb tänkude paarist, alumine aga kaheksast tängust, mis jagunevad pleuraal-, perifeersed- ja jalanärvid. Sisikonna närvisõlme nimetatakse sisetänguks (VG). Tavaliselt asetsevad närvitängud paarides, aga sisetängud asetsetsevad paaritult. Mantliõõne närvirakke nimetatakse rinnakelme tänkudeks (PIG) ning küljetänke parietaalseteks tänkudeks (PaG). Joonis Joonis4.4.Närvisüsteem Närvisüsteemja janärvitängud
Osaliselt määratud funktsioonis võtta kaasa võimalikult palju kriipse TaDNK – kõigi lihtimplikantide disjunktsioon Karnaugh’ kaardil MDNK kontuuride ühendamine kontuuridega, mis EI OLE TÄIESTI teiste sees TaKNK – kõigi lihtimplikantide disjunktsioon Karnaugh’ kaardil MKNK kontuuride ühendamine kontuuridega, mis EI OLE TÄIESTI teiste sees Reed-Mulleri polünoom - Karnaugh’ kaardil 1-de piirkonnas võtta mittelõikuvad kontuurid (paaritult) Shannoni disj arendus – nt 𝑥(𝑥 1 𝑥) 𝑉 𝑥̅(𝑥 0 𝑥) Shannoni konj arendus – nt [𝑥 𝑉 (𝑥 0 𝑥)]∗[𝑥̅ 𝑉 ( 𝑥 1 𝑥)]
Osaliselt määratud funktsioonis võtta kaasa võimalikult palju kriipse TaDNK – kõigi lihtimplikantide disjunktsioon Karnaugh’ kaardil MDNK kontuuride ühendamine kontuuridega, mis EI OLE TÄIESTI teiste sees TaKNK – kõigi lihtimplikantide disjunktsioon Karnaugh’ kaardil MKNK kontuuride ühendamine kontuuridega, mis EI OLE TÄIESTI teiste sees Reed-Mulleri polünoom - Karnaugh’ kaardil 1-de piirkonnas võtta mittelõikuvad kontuurid (paaritult) Shannoni disj arendus – nt 𝑥(𝑥 1 𝑥) 𝑉 𝑥̅ (𝑥 0 𝑥) Shannoni konj arendus – nt [𝑥 𝑉 (𝑥 0 𝑥)] ∗ [𝑥̅ 𝑉 ( 𝑥 1 𝑥)]
Mendel, H. de Vries, C. Correns, E. v. Tschermak, W. Bateson, W.L. Johannsen, H. Nilsson-Ehle): organismi pärilikud tunnused ja reaktsioonid keskkonnale on määratud diskreetsete ja püsivate geneetiliste elementide -- geenide -- poolt. Geenidel esinevad alternatiivsed variandid -- alleelid. Geenid esinevad keharakkudes paariliselt (kas identsete alleelidena -- homosügootsus-- või erinevate alleelide paarina -- heterosügootsus) ja sugurakkudes paaritult (igast paarist üks geen). Geenid pärandatakse vanemate genotüüpidest järglaste genotüüpidesse meiootilise lahknemise ja viljastusliku taasühinemise protsessides tõenäosusreeglite alusel, mis tingib seaduspärase kombinatiivse muutlikkuse hübriidide järglaskonnas. Neid seaduspärasusi kirjeldavad Mendeli seadused. Tunnuste kujundamine sõltub alleelide vahelise, aga ka eri geenide vahelise interaktsiooni
annaabi.ee 
