tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias • Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkuvad juuni alguses. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad septembris • Kevadisest saabumisest alates kuni juuni keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide kallastel võitlusmänge ja kaklusi, võtmata osa pesade ehitamisest ja paaritades iga ettetuleva emaslinnuga Poegi haub ja kasvatab ainult emaslind ning pesas on maikuu teisel poolel 4 rohkeka- või pruunitaolist tumepruunide laikudega muna. • Kaklevatel isaslinudel hakkavad kuklasulestiku hundsuled välja langema 20. juuni paiku ja juuli alguses on enamik isaslinde juba ümber sulginud ja kaklemast lahkunud. • Samal perioodil lennuvõimestuvad esimesed noored linnud ja algab ka emaslinude sulgimine ning peale seda algab salkade moodustamine ja
Loomakasvatuses on kasutusele võetud arvutustehnika. Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega
registreeritakse. TEISED EESTIS ARETATAVAD TÕUD Parandajad lambatõud toodud riiki spetsiaalse eesmärgiga parandada eesti tõugude teatud jõudlusnäitajaid. Need tõud on eelkõige sellised, kes on hinnatud silmapaistva liha kvaliteedi poolest. Tumedapealise tõu parandajad on Suffolk ja Oxforddaun. Suffolk on eestisse toodud Taanist peamiselt, aretatud on ta Uks. Ta on tähtis lihatõug, seda tõugu kasutatakse ka isastõuna, selleks et paaritades suffolki jääradega teise tõu uttedega, paranevad järglasel lihavormid ja suureneb tapale minevate tallede lihajõudlusnäitajad. Suffolk on peamine lihatõug üle kogu maailma. Oxforddaun on samuti pärit UKst, selle tõu erinevus suffolkist seisneb välimikus ja villaomadustes. Suffolki lambad on alati ilma villata peal ja jalgadel. Oxforddauni lambad on villaga kaetud kuni sõrgatsiliigeseni ja pea on ka villaga kaetud.
annaabi.ee 
