keskmine kehamass 50 kuni 400 g, raskeim Eestist püütud koger on olnud 2 kg. (http://www.miksike.ee/...) Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt mustjasroheline kuni rohekashall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. (http://et.wikipedia.org/...; http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Hariliku kogre selg on tavaliselt tumepruun, roheka helgiga, küljed tumekuldsed mõnikord vaskpunase helgiga; paarisuimed on kergelt punakad. Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes
mööda kaugele ülesvoolu. Esimestena asuvad rändele isased, peatselt järgnevad emased. Enne kudemist tulevad koelmule maad kuulama üksikud haugid, valdavalt isased. Nad ujuvad aeglaselt, vahetevahel peatudes, väldivad varju ja tuuliseid kohti. Rootsi kalateadlaste Eric Fabriciuse ja Karl-Jakob Gustafsoni andmeil võtavad isashaugid koelmul kohtudes sageli ähvarduspoosi: tõmbavad selja kumeraks, ajavad uimed (eriti paarisuimed) ja lõpusekaane alt välja ulatuva nahakurru kidekile laiali ning avavad natuke suu. (Olgu lisatud, et ähvarduspoos võetakse sisse mitte ainult koelmutel, vaid ka kodus, oma toitumisterritooriumil võõrast liigikaaslast kohates; seda võtet kasutavad juba mittesuguküpsed haugid alates esimesest eluaastast.) Tavaliselt laheneb lahkheli sedaviisi, et üks isashaug pöördub ümber ja läheb ära. Harva jõuab asi ninamikuga müksu andmiseni vastu vastase külge. Ilmselt
Tuntumad kõhrkalad on haid (hailised) ja raid (railised). Valdav osa kõhrkalu elab meredes. Üle poolte liikidest on röövtoidulised. Kõhrkalade munad on toiduks paljudele väiksematele kaladele. Enamik kõhrkalu on keskmise suurusega või suured kalad (kõhrkalade hulka kuulub ka maailma suurim kalaliik vaalhai). Suu asub pea alaküljel, pea külgedel on silmad ja nende taga viis paari lõpusepilusid. Uimed on (erinevalt alamatest kaladest) kahte tüüpi- paaritud ja paarisuimed. Kuna kõhrkaladel puudub ujupõis, peavad nad vajaliku sügavuse säilitamiseks olema pidevas liikumises, vastasel korral vajuvad nad põhja. Raid kuuluvad kõhrkalade klassi. Nende keha on lamendunud ja neil on pikk saba. Nende mõned nahahambad on muutunud ogadeks või haagikesteks. Raid ujuvad oma tiivakujulisi rinnauimi lehvitades. Raid toituvad enamasti väikestest kaladest ja selgrootutest. Siseehitus Skelett
annaabi.ee 
