kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi. Kõige äratuntavam on see, et Juhan Liiv on väga tundeline isamaa vastu. Tema luuletustes on kirjas see, mida kirjanik on ise läbi elanud. Mulle meeldib, kuidas Juhan Liiv paneb oma tunded väga tõepäraselt luuletustesse. Iga luuletuse lugemine tekitab mõne uue tunde ja mõtte, millele ise ei oleks tulnud. Tema isamaalised luuletused panevad mõtlema sellele ajale ja olukorrale, mis valitses siis. Siiani
kindlat värsimõõtu ega riimi. Kui need omadused siiski esinevad, siis ilma kindla korrata. Näiteks: Iial need kahvatud äitsmed lõhnava valguse all ei ütle mulle, kas nad kartsid mind eile. Nad ei mõista mu sõnu. Nad ei märkagi mind. Vihkamata, andestamata koolduvad varred rohelisse unne. (Viivi Luik.) vemmalvärss rahvapärane lõppriimiline ilma kindla rütmita värss. Rahvaluules nimetatakse vemmalvärsiks neljajalgset trohheilist paarisriimiga värssi. Stiliseeritud vemmalvärssi on kasutatud ka kunstluules, näiteks Hando Runneli looming. Näiteks: Suve ajal peremees vihtus niita kõige ees. (Rahvalaul.) võrdlus nähtuste kõrvutamine sarnasuse alusel. Seejuures võrreldakse vähem tuntud nähtust temaga sarnase tuntud nähtusega. Võrdlused algavad tavaliselt sidesõnadega kui, nagu. Võrdluse ülesanne on midagi iseloomustada või anda sellele hinnang. Näiteks: Sügistuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel
arhetüübist või mõnest teisest variandist on minimaalne. Varieerumine on rahvaluule üks kõige olulisemaid tunnuseid. veeda India aarialaste vanimad kirjamälestised, mille olulisim ja vanim osa on Rigveda hindude püha raamat. Rigveda, mis on meie ajani tervikuna säilinud, koosneb indoaaria muinasusundi jumalatele pühendatud hümnidest. vemmalvärss rahvapärane lõppriimiline ilma kindla rütmita värss. Rahvaluules nimetatakse vemmalvärsiks neljajalgset trohheilist paarisriimiga värssi. Stiliseeritud vemmalvärssi on kasutatud ka kunstluules, näiteks Hando Runneli looming. Näiteks: Suve ajal peremees vihtus niita kõige ees. (Rahvalaul.) veste vt följeton. viide osutus tsiteeritud või refereeritud teksti autorile ja allikale. Viited esitatakse tsitaadi või refereeringu järel sulgudes, joone all või teksti lõpus. Teksti sees esitatud viited jäetakse nummerdamata, joonealused viited
annaabi.ee 
