Projektihaldus Varahaldus (ingl k assetmanagement). ERP-süsteemi põhifunktsionaalsust (finantsarvestus, personali- ja palgaarvestus, vara- ja projektihaldust vajab reeglina iga ettevõte. Sõltub ettevõtte suurusest ja keerukusest, kas selleks on otstarbekas kasutada terviklikku ERP paketti või lahendatakse need vajadused eraldiseisvaid rakendusi kombineerides ja integreerides. Senine praktika ütleb, et ERP tervikpakettide juurutamine on sobilik ja jõukohane pigem paarisajale Eesti suurimale ettevõttele. Samas ERP-pakettide lihtsustumine ja tarkvara teenusena kasutamise levik muudab need rakendused sobivaks järjest väiksematele ettevõtetele. SCM, CRM ja ERP on sarnased, kuna neid kasutatakse peamiselt majandusettevõtetes. Terviseinfosüsteem erineb nendest täielikult, sest seal hoiustatakse patsientide andmeid, nende digilugusid ning ka raviajal tehtud pildid (nt röntgenpilt). Terviseinfosüsteemis asuvad inimeste digiretseptid ning muud andmed.
väiksemad saared, asustamata. Esimesed teadaolevad andmed Kihnu asustuse kohta pärinevad alles XVI sajandi esimesest poolest (1518.a.), millle kohaselt oli Kihnu saarel 5 küla: Sääre-, Leppiste- (hilisem Lemsi), Rootsi-, Lina- ja Metsküla (kahe perega kääbusküla, mis hiljem (1610) liideti Rootsikülaga), kokku 19,5 adramaad 58 leibkonnaga. Et asustus XVI sajandi alguses oli juba põlisilmeline, on Kihnu ajaloovanema perioodi uurijad (L. Leesment, P. Nurmekund jt) oletanud selle vanust paarisajale aastale ning püsiasustuse tekke paigutanud XIII sajandi lõppu või XIV sajandi esimesse poolde. 16. sajandist Põhjasõjani 16.saj. kuulus Kihnu Saare-Lääne piiskopkonna Audru ametkonna rannavakusse. Maksud õiendati Audru piiskopimõisa kaudu. Kohustuste täitmise järele valvas kubjas. 1530 a pantis piiskop saare Riia doomdekaanile. Pärast orduriigi langemist kuulus Kihnu algul Taanile, siis vaheldumisi Poolale, Venemaale, Rootsile
Teise legendi järgi istutas rahvas pärna Vapramäe linnuse vanema, kelle nimi oli Vapper, hauale. Kes pärna tegelikult istutas, pole teada. Rahvas on ristinud ta oma tahte järgi kuninga pärnaks. 1967 aasta augustitorm jättis kolmest harust järele ühe ja 1980 aastaks oli seegi murdunud. Täna on näha ainult pärna võimas tormis murdunud känd, kuid tähelepanelik vaatleja näeb, et ümbruskonnas on hulk pärnasid - kõik need on võimsa pärna järglased. Puu vanust hinnati umbes paarisajale aastale. Mets käesoleva punkti lähedal ei ole eriti märkimisväärne ja jutuksolevat pärna ei ole ka enam. Punkt on ajaloolisuse koha pealt informatiivne, aga raja esmakordne külastaja pettub sest tegelikku märkimisväärset puud ju pole. 5. Vapramäe reljeef. Vapramäe kõrgeima koha absoluutne kõrgus on 77,7 meetrit ja suhteline kõrgus Elva jõe veepinnast 40 meetrit. Vapramäe nõlvad on üsna järsud, suuremad kalded isegi 25 - 30 kraadi.
annaabi.ee 
