infektsiooni olemasolu organismis. Positiivne tuberkuliintest viitab ainult infektsiooni olemasolule. Haigust (tuberkuloosi) ei pruugi olla. Tuberkuliin on M. tuberculosis’e antigeen PPD (Purified Protein Derivate). Oma olemuselt on see tuberkuloosibakterite kultuuri steriliseeritud pretsipitaat. Tuberkuliini süstitakse 2 TÜ nahasisesi käsivarre keskmisele kolmandikule. Reaktsiooni paapuli diameetrit hinnatakse 72 tunni pärast mõõtes risti käsivarre pikiteljega. PROFÜLAKTIKA Bacillus CalmetteGuérin (BCG) on üks enim kasutatavaid vaktsiine Riikides kus tuberkuloosi vastu vaktsineerimine on osa riiklikust immuniseerimis programmist, 80% vastsündinuid ja imikuid on vaktsineeritud. KASUTATUD ALLIKAD http:// www.medicalnewstoday.com/articles/8856.php#wh at_is_tuberculosis http:// www
Allergiline nohu on astma riskitegur. Allergilise nohuga inimestel on terve inimesega võrreldes kolm korda suurem risk haigestuda astmasse. Allergia diagnoosimise meetodid: · Naha torketest ehk prick test Testi põhimõtteks on naha kokkuviimine allergeeniga. Nahale tilgutatakse erinevate allergeenide testlahuseid, seejärel tehakse läbi tilga nahatorked. Test näitab, kas organism reageerib oletatavale allergeenile või mitte. Hinnatakse naha reaktsiooni (paapuli moodustumine, punetus). Nahatesti vastuse saab 15-20 Minutiga. · Epikutaantest ehk lapitest Testi kasutatakse kontaktallergia diagnoosimiseks. Erinevate kahtlusaluste ainetega plaastrid kleebitakse nahale ning jäetakse sinna. Reaktsiooni hinnatakse 48 ja 72 tunni pärast. Kontaktallergia on aeglast tüüpi ülitundlikkusreaktsioon ning seepärast võtab vastuse saamine rohkem aega. · Vereanalüüsid
inimnakkuseid tulenes spooride sisse hingamisel kitse karvade töötlemisel. Hetkel ei ole see levinud nakatumise tee, kuid on kõige tõenäolisem võimalus nakatumiseks bioloogilises sõjas. Usutakse, et bakteri nakatumisdoos on madal. Inimeselt-inimesele ülekannet ei esine, sest bakteriaalne paljunemine toimub pigem keskseinandi lümfisõlmedes kui bronhopulmonaarkoes. (Murray et al., 2012). Tüüpiline kutaanne antraks algab nakatumise kohas nahal valutu paapuli tekkega. See progresseerub haavandiks, mida ümbritsevad vesiikulid. Seejärel muutub nekrootiliseks koldeks. (Murray et al., 2012). Seotud süsteemsed sümptomid on tavaliselt kerged ning vigastus paraneb tavaliselt väga aeglaselt pärast kooriku eemaldumist. Haigus progresseerub harvem massiivse lokaalse ödeemi, tokseemia ja bakterieemiaga (Ray et al., 2014). Gastrointestinaalse antraksi sümptomid sõltuvad nakatumise asukohast. Kui bakterid tungivad
annaabi.ee 
