Kõige halvematel juhtudel saab temast täielik kodusistuja. Lagedakartus on suhteliselt tavaline tervisehäire, mille all kannatab umbes neli protsenti naistest ja kaks protsenti meestest. Enamikel juhtudel avaldub see esimest korda pärast 4 kahekümnendat eluaastat. Lagedakartuse esmajuhte täheldatakse harva pärast neljakümnendat eluaastat. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: Lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood (paaniline vorm). Ameerika pshühhiaatrid nimetavad viimast paaniliseks lagedakartuseks. Lagedakaruse diagnoosile viitavad tunnused on võetud kokku järgnevalt: · Tugev erutus avalikus kohas või olukorras, kust pole kerge eemalduda või mõttest sellele. Nendel puhkudel tunneb inimene äriitust, mille tugevus võib varieeruda;
Lagedakartus ehk ,,agorafoobia", phobus agora, tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia alla kannataja avatud, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti slliseid, kust pole kerget taganemisteed. Lagedakartus on suhteliselt levinud tervisehäire. Selle all kannatab umbes 4% naistest 2% meestest. Enamikul juhtudel avaldub see esimest korda pärast 20. eluaastat. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Lagedakartust saab ravida käitumisteraapiaga, tunnetusteraapiaga ning ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-15, 20-24) Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see 15. kuni 20. eluaasta vahel. Suhtlemiskartuse põhitunnuseks on hirm sattuda piinlikku olukorda ja tunda ennast alandatuna. Tavaliselt kardetakse, et tuntav ängistus on teistele nähtav
siis, kui neil on kaasas usaldusväärne inimene. Ka hirmu suurus on erinev: paljud elavad üle paanikahooge või paanikaga sarnanevaid tunnuseid, teised mitte. Nii või teisiti, lagedakartuse all kannatava inimese normaalne elu on häiritud, kuna ta väldib kardetud olukordi. Selle kartuse all kannatab neli protsenti naistest ja kaks protsenti meestest. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood. Lagedakartust saab ravida käitumis-, tunnetus- ning ravimteraapiaga. (Haiguslikud... 2002: 14-24) Suhtlemiskartus avaldub ängistuses, mille all kannatavad mehed ja naised enam-vähem võrdselt. Kõige sagedamini avaldub see viieteistkümne kuni kahekümnenda eluaasta vahel. Seda võib määratleda nagu kliiniliselt rasket ja irratsionaalset hirmutunnet, mida tekitab rida
annaabi.ee 
