11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. Kalade kehaosade saagis kala töötlemisel ja seda mõjutavad tegurid
11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud või keskkonnakaitse nõuded nii ranged, et kasutatud vett ei saa lasta loodusesse puhastamata. Retsirkulatsioonisüsteem on keerukas tehnoloogiline rajatis, kaladega osa võtab enda alla sellest väikese osa. 24
Suurimaid, kahe kilo kanti harjuseid, püütakse Lapimaa lääneosast. Ka kirdeosa lõhejõgedes (Teno ja Nååtåmö) on suured harjusepopulatsioonid ja sealt võib saada päris priskeid harjuseid. Lapimaa põhjapoolsetes järvedes ja jõgedes elab Artika paalia ehk mägihõrnas, keda peetakse kohalikest kaladest üheks maitsvamaks (liha meenutab forelli ja lõhet, kuid on värvilt punasem). Seda kala püütakse nii lendõnge, spinninguga kui ka jääaugust. Lapimaa paaliad pole küll kõige suuremad - reeglina alla kilo, kuid paaliakütid on valmis kõndima kilomeetreid mööda rasket maastikku, et oma lemmikkala kätte saada. Suurimaid isendeid võib leida suurematest järvedest, kus paaliaid püütakse põhiliselt trollinguga. Hea paaliajärv on näiteks Inarinjårvi, kust 80ndatel saadi kätte 9 kilone paalia. Selles järves elavad ka jõeforell, harjus, lõhe ja järveforell. Lõhepüügiks pakub Lapimaa suurepäraseid võimalusi
annaabi.ee 
