tingitud konflikt. Tekib siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. 42. SOTSIAALNE PÄRSSIMINE Esineb situatsioonides, mis nõuavad kollektiivseid jõupingutusi aga kus inimesed ei ole vastutavad oma individuaalse jõupingutuse eest. Sotsiaalse logelemisega seonduv toimib peamiselt suhteliselt kitsas ülesannete piires, kus inimese tegevuse hindamine teiste poolt on ebatõenäoline. Nt köieveomeeskond,. paadimeeskond jne. Ringelmanni efekt inimese poolt kulutatav jõud vähenes seda enam, mida suurem oli grupp. Rühmatöö tulemuslikkuse juures on tegelikult võimalik eristada 3 erinevat nähtust: 1) Sotsiaalne logelemine - selline olukord, kus üksikisik usub, et tema panust ei ole võimalik üksikuna hinnata, siis tema motivatsioon väheneb. 2) Vabakäik (free riding) - on sellega tihedalt seotud, kuid siin usub inimene, et tema tegevusel ei ole suurt rolli kogu rühma tegevuse
Tekib siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. Sotsiaalne pärssimine SOTSIAALNE PÄRSSIMINE: Esineb situatsioonides, mis nõuavad kollektiivseid jõupingutusi aga kus inimesed ei ole vastutavad oma individuaalse jõupingutuse eest. Sotsiaalse logelemisega seonduv toimib peamiselt suhteliselt kitsas ülesannete piires, kus inimese tegevuse hindamine teiste poolt on ebatõenäoline. Nt köieveomeeskond,. paadimeeskond jne. Ringelmanni efekt (1913) inimese poolt kulutatav jõud vähenes seda enam, mida suurem oli grupp. Rühmatöö tulemuslikkuse juures on tegelikult võimalik eristada 3 erinevat nähtust: 1) Sotsiaalne logelemine - selline olukord, kus üksikisik usub, et tema panust ei ole võimalik üksikuna hinnata, siis tema motivatsioon väheneb. 2) Vabakäik (free riding) - on sellega tihedalt seotud, kuid siin usub inimene, et tema tegevusel ei ole
siis kui pööratakse tähelepanu nii ülesandele kui ka inimestele. See aga vähendab tegevuse efektiivsust. SOTSIAALNE PÄRSSIMINE: Esineb situatsioonides, mis nõuavad kollektiivseid jõupingutusi aga kus inimesed ei ole vastutavad oma individuaalse jõupingutuse eest. Sotsiaalse logelemisega seonduv toimib peamiselt suhteliselt kitsas ülesannete piires, kus inimese tegevuse hindamine teiste poolt on ebatõenäoline. Nt köieveomeeskond,. paadimeeskond jne. Ringelmanni efekt (1913) inimese poolt kulutatav jõud vähenes seda enam, mida suurem oli grupp. Rühmatöö tulemuslikkuse juures on tegelikult võimalik eristada 3 erinevat nähtust: · Sotsiaalne logelemine - selline olukord, kus üksikisik usub, et tema panust ei ole võimalik üksikuna hinnata, siis tema motivatsioon väheneb. · Vabakäik (free riding) - on sellega tihedalt seotud, kuid siin usub inimene, et tema
annaabi.ee 
