lõpuks rohelised piirkonnas võimu, mitmed ehitised rannaaladel lammutati ning piirkonnas taastati oma naturaalne looduslik olek. Monts d'Arrée - See piirkond on Bretagne kõige metsikum ja kõrgeim koht, kulmineerudes Roch Trévézel'i mäega, mis asub 384 meetri kõrgusel merepinnast. Mägise maastikuga pakub see ala häid võimalusi matkamiseks ning rattaga sõitmiseks. Paadimatkad - Bretagne't külastades ei tohi sealt lahkuda ilma paadimatkal käimata. Kuna Mikk, Jakko seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult
tähendusskaala on üsna lai. Olulisemad tähenduslikud liigid on järgmised. 1. Kohamäärsõnad ehk lokaaladverbid märgivad ruumilisi suhteid, nt Tule lähemale. Kaugelt kostis imelikke hääli. 2. Ajamäärsõnad ehk temporaaladverbid märgivad sündmust iseloomustavaid ajalisi suhteid ja vastavad küsimustele millal? kui kaua? mis ajaks? kui tihti? jne, nt homme, täna, eile, ammu, kaua, kauaks, varsti, sageli, tihti, harva. Nt Hiljuti käisime paadimatkal. Ta külastab meid päris sageli. 3. Viisi- ja seisundimäärsõnad märgivad sündmuse toimumise viisi või sündmuses osaleja seisundit või asendit ning vastavad tavaliselt küsimusele kuidas?, nt hästi, halvasti, ilusti, valjusti, salaja, vaikselt, segamini, lõbusalt, kurvalt, kössis, paljapäi, selili, naljatamisi. NtÄra räägi nii valjusti. Mees istus kössis ja kurvalt. Kõik läks segamini. 4
JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog. Õppis teedeehituse inseneriks ning sattus seda tööd tehes Lääne-Aafrikasse Nigeeriasse (1940). Ehitusel sai kümme kohalikku töölist välgu tagajärjel surma, samaan tegi nende üle riituse. Rouch ütles, et sellest ajast hakkas huvituma antropoloogiast. Kohtus seal Damouré Zika´ga, kes oli ka teedeehitamisel abis ja oli selle sama samaani lapselaps. 1946. käis sõpradega Lääne -Aafrikas paadimatkal, mida nad filmisid. Rouch ei olnud filmituga rahul ning see innustas teda filme tegema hakkama. Teda peetakse etnofiktsiooni (improviseeritud tegelikkus) rajajaks, esimene film selles stiilis oli "Hauka"(1950). Hauka oli religioosne liikumine, kus tantsiti, et saada enda sisse Briti koloonia haldurite vaim, seejärel etendati transi all olles militaarseid tseremooniaid, mida kolooniate halduridki päriselus. Etnofiktsioonis etendavad uuritavad/filmitavad oma kultuurilisi kogemusi läbi