Tehtud punase värviga vee ääres olevatele siledatele püstloodis kaljuseintele. Välja valitud päikesepoolne murdpindne järsak, jää poolt lihvitud sein, maamärgiks sobiv rändrahn; erilise kujuga kalju. Leitud neid peamiselt Soome idaosast, kõige tihedamalt Saimaa ja Kymijoe vahel. Praeguseks Soomes u 75 kaljumaalingute leiukohta, lisaks veel üle 20 ookrilaigu. Suurem osa katab väikesi alasid (u 1,5 x 2 m). Üle 600 kujutise. Kõige rohkem: inimene, põder, sarve- ja paadikujutis; käsi. Lisaks: võrgutaoline kujutis, siksakjooni, linde, kalu, 15 ebamääraseid loomi ja motiive. Kaljumaalingud kui märgisüsteem, seostus oma uskumustega, eriline vägi. Suurim kogum Ristiina Astuvansalmi: põder, inimene, koer, paat, käed. Hilisneoliitikum Ulatuslikel aladel Euroopas nn sõjakirveste (nöörkeraamika) kultuurid (u 3200/2900 2300/1800 eKr). U 30002000 eKr Euroopas rahutu
Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. Kaitsetammide rajamine. Üleujutusi kasutati ära. E ja T üleujutused olid kaootilised, tavaliselt ujutasid vilja valmimise ajal üle. Lisaks niisutussüteemidele oli vajada siis kaitsetamme. Algas ulatuslik põlluharimine. See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l Tehnoloogia areng: 5000 e.m.a metallikasutus, aga mitte veel pronksiaeg. 4000 e.m.a tõendid meresõidust (esimene Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid leiutasid ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus. See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri linnriike. Seal oli keskne Enki tempel, u 4000 e.m.a. Astmiktempel ilmselt, aga leitud vaid vundament. Samal aastal kerkis ka Uruk
ulatuslik asundus,väikese mastaabilised niisutussüsteemid. 6000 eKr. Eufrat ja Tigris ujutavad üle ettearvamatult,siis kui vili valmis .kuid niilus ujutas üle õigel ajal.Etteaimamatute üleujutuste vastu oli rajda kaitsetammesid. 5000-4000 (II p) eKr-kiire ühiskondlik areng. 5000 at vase kasutamise algus.Kivi ja luu leidude kürval 4000 at algusest tõendid meresõidu kohta.Mesopotaamia lõuna osast pärit linnast Eridu'st, ranniku asulast leitud paadikujutis, masti kohaga,ilmselt oli tegemist purjekaga.Äkki sõideti juba ka merd Ratas Sumeritelt 4000 at lõpul reaalsed I rattakujutised.4 t keskel potikedrad. 4At lõpu jooksul ratas.kasutati ratast ka mujal.Võis igal pool iseseisvalt leiutada.Sumerid vb nimetada üheks esimesteks.On ka märke sellest, et sai alguse künnipõllundus.õi kaasa elanikkonna kasvu. Keskne hoone Eridust leitud, tempel,olulisem Sumeri linn, Enki jumala tempel a 4 ekr arheoloogilised kihistised
annaabi.ee 
