Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paadiks" - 3 õppematerjali

Sõudeklubi pärnu
3
docx

Sõudeklubi pärnu

Sõudeklubi pärnu Tegevused: Treeningud, võistlused,jooksuvõistlused ja muu Sõudmisest vees ja kuival maal: Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat. Vana ­ Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja ­ Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
5 allalaadimist
Andres Ehin
10
doc

Andres Ehin

6 Sügisene 1 Suvi möödus. Kui jahe tilk mu kuumale seljale kukkus sügis. Suvi möödus kui silmapilk. Tuul keerutab lehti ja prügi. Oktoober, mu külmasilmne tädi, koob jälle kirendavat sukka. Lillelõhnad ja linnulaul üheskoos lähevad hukka. 1961 Suitsuta õhtu. Liivatu rand. Kord purjetasin ma maerel, kus polnud ainumat paati. Ma purjetasin seal merel küll juba poisikesest saati. Ma ise olin seks paadiks. Maise olin see puri. Ehk ise olin ka meri? See polnud ju võõraste turi. Ehk ise olin ka kallas, kuhu ei pääsenud paat? Ehk ise ma otsisin merest ennast kui oma saart? Kõik oli ja on nõnda ise. Nii isekas on mu sõud. Kord kõigele isetu otsa teeb kõiksuse isetu jõud. 1975 Suvemälestus See augustiöö suurte pärnade all on raske ja tume ja lõhnav. Ürgrohelist rohtu näeb unes üks tall sel augustiööl suurte pärnade all.

Kirjandus → Kirjandus
63 allalaadimist
Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid
78
docx

Eesti rahvus ja vähemusrahvustekultuurid

tänatakse elatud elu eest; • 10.11 mardipäev- talve algus, sügistööde lõpp, algasid tubased tööd; • .11 kadripäev- • DETSEMBER- • 6.12 nigulapäev- talve algus, • 13.12 luutsipäev- õlgedesse pandi raudese, et loomad õlgi sööksid; käisid ringi ka luutsid e jõulusandid • 21.12 toomapäev- aasta lühem päev; toomast on peetud surmahaldjaks paganluse ajast; tapeti pühadeks loomi, soolati liha; merele ei saanud, siis paadiks kallati kummuli ja valati neile anniks õlut peale. • 22.12 talvine pööripäev • 24.12 jõululauppäev- süüdati küünlad, söödi 9x vähemalt; käidi haudadel • 25-27.12 jõuludpühad • 31.12 vanaaasta- • Päkapikkude osakaal kingitoojatena suurenenud. • Loomaohvrid: kana ja kukk , kukk arvati olema kurjuse eest kaitsja ja st on kirikutorni otsas kukk, kes kaitseb kurjuse eest. • Kana pidi tooma surma, juhatab teed teises hinges.

Kultuur-Kunst → Kultuur
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun