Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu
Minu väljamõeldud maailm Mul on päris oma saar, kodu, kus ma saan käia taastumas. See saa asub ühel soojamaa mere rannikul. Sinna saan vaid sukeldudes kaljunukkide alt, läbi salajase koopasuu. Selleks on mul oma võlupaat. See laevuke on teistele nähtamatu ja ta läheb iga kord ise tagasi koju, kui mina sealt lahkun. Kui tahan tagasi sinna saarele, siis minu hääletu kutse peale ilmub ta taas. Iga kord kui paadike siseneb koopasuust, siis avaneb minu ees uskumatu maailm imeilusad , värvikirevad ja kõik puha inimesele kasulikud taimed , mitmekesine ja ääretult huvitav loodus mäed, orud, kosed, ojakesed, konnatiigikesed, milles huvitavad neoonvärvides ja öösiti helendavad vesiroosid. Seal on palju ilu, mida on raske sõnadesse panna. Aga mis veel eriti huvitav sellel saarel, kui nii võib nimetada, on päris oma
kalmistule, kus nende kalmud on paraku unustatud. Luuletaja kodukoha ümbrus on maaliline. Eriti kaunis oli koolimaja ümbrus oma suure aiaga, mis kevadeti õitses. Selle kohta ütleb laulik oma luuletuses "Vaimus vanemate ja venna hauakünkal: Mu isa aiakese asutas, Kus ema hoolsalt oli töötamas. Seal vaatas tiigikene põõsastest, ei kao ta mu vaimusilma eest. Ma näen, kuis... viljapuudes töötab mesilind. Tiigikene, mis olevat õhutanud luuletajat laulukese "Vee peal" ("Kiigu, mu paadike...) loomisele, on püsinud tänaseni. Kirjaniku isa loodud viljapuuaed hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob Kuhlbarsi istutatud. Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele
Vähe kalleid(õigeid) sõpru Leida eluteel. Ela ilmas kui lind Pea meeles ka mind! Sul lilled õitsku voodi ees Ja ööbik laulgu nende sees Kui ükskord ühest(koolist lahkume ja eluteele astume(tõttame), siis mälestuseks jäägu see, Et ühes koolis käisime(koos olime).(Lisa 1) Kõigis salmikutes kirjutatakse kooliaegsest sõprusest, kirjutatakse soovitusi ja õpetusi eluks, kirjutatakse armastusest läbi huumoriprisma, salmiku täitja palub end meeles pidada. Kui liigub väike paadike Ja kala püüab taadike Siis Aili laia kleidiga Lööb tantsupoose poisiga Su süda on lukk, millel võti on ees Kust võtta poiss, kes lahti teeks...(Lisa 2) 2.2 Salmikute omanike arvamuse kirjeldus intervjuude põhjal 1. Mitmendas klassis või kui vanana kasutasite salmikut? Vastajad on märkinud, et salmikuid kasutati nii algklassides, keskastmes kui ka näteks 10.klassis (1 vastus). 3 vastajat märgivad, et kasutusaeg oli kooli keskastmes. 2
Ta võttis seebi ning hakkas last sellega pesema. Poisi juuksed hakkasid vahutama ning saidki puhtaks. Puhtaks sai ka Peetri nägu ning kael. Seejärel võttis ema dušši, et vahtu maha loputada. Ta loputas last, kuni laps vahust puhtaks sai. Lõpuks võis Peeter vannist välja tulla. Ema mässis lapse rätiku sisse, et teda kuivatada. Mõlemal oli nüüd hea tuju. Pildiseeria: 1 pilt: Poiss istub vanni kõrval ja võtab riidest lahti. Vannis ujub paadike. 2 pilt: poiss mängib vannis paadiga. 3 pilt: ema peseb vahutavat last. 4 pilt: ema loputab duššiga last. 5 pilt: ema kuivatab last rätikuga. Mõlemal on naerused näod. Analüüs: propositsiooni ja lokaalse sidususe strateegia: info, mis on tekstis toodud. Millal toimub tegevus? Kus toimus tegevus? Kes olid jutu tegelased? Mida otsustas Peeter teha? Mida ta tegelikult tegema hakkas? Mida Peeter kartis? Keda kutsus Peeter appi? Kuidas ema Peetrit aitas?
annaabi.ee 
