Teadmise süsteemsus tavamõtlemise puhul: · Tihti ei lase end vastuoludes häirida : ,,Tänapäeva noored on kõik alla käinud" ; ,,Minu lapselaps on korralik". Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadmise süsteemsus teaduse puhul: · Vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimiste lähtekohaks: olelusvõitluses jäävad ellu vaid kasulike tunnustega isendid. Isasel paabulinnul on mõttetult suured sabasuled. Emastele meeldivad suured suled. Sugulise valiku teooria kujunes välja. Teadmise kontrollitavus · Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. ,,Inimese saatus on täielikult ette määratud" Aga kuidas me seda kontrollime, et see on tõsi? · Teadus: on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele - ,,Kõrgemalt
Suguline dimorfis: äratuntavalt peale vaadatavalt morfoloogilised erinevused isaste ja emaste vahel – selleni on viinud suguline valik. Sugulise valiku tasemed 1) Suguraku tase 2) Võitlus (nt Ameerika piisonid) 3) Händikäp-käitumine, händikäp tunnus. Teatavad tunnused näitavad ausalt isase head kvaliteeti ja tervist, mis organismile endale on aga kahjulikud. Enesele kahjulik käitumine/tunnus, eesmärgiga näidata oma head kvaliteeti. Nt: isase paabulinnu saba. Paabulinnul on nii hea tervis, et ta saab endale lubada suurt saba. Kuigi seda on raske vedada, see paistab röövloomadele silma, on tal õnnestunud ellu jääda. Järelikult on tal head geenid Nt: lõvi lakk. 20h ta ööpäevas magab, sest lakk on palav ja kihiseb parasiitidest. Aga ta saab hakkama. Nt: inimestel toimub suguline valik. Kamba liidrid saavad ilusaimad emased. Ka ilus auto, kui oled ostnud enda raha eest, on eelis. Meeste käitumine on seotud sugulise valikuga
infot muudest isendiga seotud detailidest, näiteks isendi geograafilisest päritolust (esinevad dialektid), isendi sigimisvõimekusest, isendi täpsemast identiteedist. Sõnumite tüüpe – loomade poolt biosignaalide abil edastatavaid sõnumeid võib liigitada erinevatest aspektidest lähtudes. Üks selliseid liigitusi lähtub signaali vahetust funktsioonist: 1) kosimine (nt lindude laul, ogalike siksak-tants, sabalehviku demonstreerimine paabulinnul jne). 2) heidutamine (nt lindude laul, tapluskalade lõpustesirutus, ogaliku pea-alaspidi poos jne). 3) kontakti säilitamine seltsingukaaslastega, grupi kooshoidmine (nt kutsehüüded linnusalkades või delfiinide parvedes, silmatorkav muster sebradel jne). 4) hoiatamine (seltsingukaaslasi hoiatatakse vaenlase ilmumise eest; esineb väga paljudel seltsingulistel liikidel) Teine liigitus lähtub sõnumi detailsusest: 1) üldised sõnumid – enamasti on
annaabi.ee 
