1 2 muutu (Gay-Lussaci seadus): = const ; T 1 2 ehk V1T2 =V2T1 . Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu (Charles'i p p p kahe oleku võrdlemisel saame T = T ehk p1T2 = p2T1 . 1 2 seadus): = const ; T 1 2 Isotermiline protsess, kui gaasi temperatuur ei muutu (Boyle'i - Mariotte'i seadus: pV = const ; kahe oleku võrdlemisel saame p1V1 = p2V2 . Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia alati
V1 V2 = T võrdlemisel saame 1 T2 ehk V1T2 = V2T1 . p · Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu = const ; kahe oleku T p1 p2 = p1T2 = p2T1 T1 T2 võrdlemisel saame ehk . 13. · Keha siseenergiaks nim keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. · Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut. Temperatuur on üheselt määratud molekuli siseenergia mõõduks, sest ideaalses gaasis molekulide vaheline potentsiaalne energia puudub.
Isoprotsessid Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks. Ruumala jäävuse puhul nimetatakse protsessi isohooriliseks. Isos (kreeka k) sama, võrdne. 1. Isokooriline protsess, kui gaasi ruumala ei muutu ehk v=const (Charles'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk p1T2 = p2T1 . 2. Isotermiline protsess, gaasi temperatuur ei muutu ehk T = const (Boyle'i Mariotte'i seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame . 3. Isobaariline protsess, kui gaasi rõhk ei muutu ehk p = const (Gay Lussaci seadus): ; kahe oleku võrdlemisel saame ehk V1T2=V2T1 . 16.Soojusülekande liigid. 1) soojusjuhtivus, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks; 2)
Protsessi käigus muutuvad temperatuur T ( K ) ja ruumala V ( m3 ), kehtib seos V1/V2 = T1/T2 ehk V1T1 = V2T2 Temperatuur peab olema Kelvini skaala järgi. Ruumala võib olla ka mitte põhiühikutes. 4.3. Charles´i ( sarli ) seadus. Seadus käsitleb termodünaamilist protsessi, mille puhul ruumala ei muutu V = const. Seda nimetatakse isohoorseks protsessiks. p1/T1 = p2/T2 ehk p1T2 = p2T1 p ( Pa ) -gaasi rõhk ( võib olla ka teistes mõõtühikutes ) T ( K ) - gaasi temperatuur. 4.4. Clapeyroni võrrand Clapeyron´i ( klapero ) võrrand on gaasi olekuvõrrand, kus muutuvad gaasi rõhk p (Pa), temperatuur T (K) ja ruumala V ( m3 ), kui gaasi mass ei muutu m = const. (1V1)/T1 = ( p2V2)/T2 seega (pV)/T =const. Normaaltingimustel 0°C = 273K, normaalrõhul 760 mmHg s.o. 101325 Pa
siseenergia muutus ∆U = 0. Seega on selles protsessis süsteemi töö võrdne ümbruselt saadud soojusega w=q 27. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. ∆U = q + w 28. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Isobaariline protsess, ehk protsess püsival rõhul V1/V2 = T1/T2 Isohooriline protsess, ehk protsess püsival ruumalal P1/T1 = P2/T2 ehk P1T2 = P2T1 Konstantsel rõhul toimuvate protsesside kirjeldamiseks kasutatakse mõistet entalpia . Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa H = U + pV (ühik džaul) Soojusmahtuvuseks (C) soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust (mida võib
Kui hinnata tuleohtlikkust tule-ja plahvatusohtlikke gaase tootvas keemiatehases saab rakendada kõiki seadusi. 1.Ülesanne: Laos hoitakse gaasiballoone, milledes rõhk on p1=200 105Pa, temperatuur on t1=170C. Määrata millise temperatuurini võib tõusta keskkonna (laoruumi) temperatuur, millise temperatuurini võivad kuumeneda (näit.tulekahju korral) balloonid, kui nende kriitiline rõhk on p2=350 105Pa ? Lahendus: Kasutades Charlesi võrrandit (17), määrame T2: T2 = (p2T1)/p1 = 350 (17+273) 105/200 105 = 508 K T2 = 508-273 = 2350C Seega üle 235 C juures võivad balloonid mehaaniliselt lõhkeda. 0 2.Ülesanne: Põlemisgaaside maht ahjus on V1 = 4,5m3 ja temperatuur t1 = 12000C. Määrata põlemisgaaside temperatuur korstnast väljumisel, kui on teada, et maht väljumisel on vähenenud 2,8 korda (p=konst). Lahendus: Leiame kõigepealt põlemisgaaside mahu väljumisel, V2 = V1/2,8 = 4,5/2,8 = 1,6m3
annaabi.ee 
