Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus:
rentsiaaliks punktis x ja tähistatakse sümboliga d2y, seega d2y = d(dy). Analoogselt jätkates d3y = d(d2y) (kolmandat järku diferentsiaal) ja üldiselt dny = d(dn1y) (n-järku diferentsiaal). 7. Tuletise ja diferentsiaali rakendusi 7.1. Tuletise ja diferentsiaali geomeetriline tähendus Joone puutujaks punktis P0 = (x0, y0) nimetatakse selle joone kõõlu P0Q piirseisu, kui punkt Q läheneb punktile P0 mööda joont. Joonel y = f (x) (funktsiooni f graafikul) on juhul, kus f on diferentseeruv punktis x0, olemas puutuja punktis P0 = (x0, y0), mille võrrand on y - y 0 = f ( x0 )( x - x0 ). Seega on joone y = f (x) punktis P0 = (x0, y0) võetud puutuja tõus f (x0). Vaatleme joonel y = f (x) punkte P0 = (x0, y0) ja Q= (x0+x, y0+ y), siis vastav puutu- ja oordinaadi muut on dy(x0, x). 7.2
g ( y ) = lim = lim = = = y 0 y x 0 y y y f ( x ) lim lim g x 0 g x 0 x Kui x 0 , siis f pidevuse tõttu ka y 0 . Kui y 0 , siis g pidevuse tõttu ka x 0 . Seega on protsessid x 0 ja y 0 samaväärsed. 12. Tuletise geomeetriline tähendus * ( joone y = f (x) puutuja tõus). Joone puutujaks punktis P0 = (x0, y0) nimetatakse selle joone kõõlu P0Q piirseisu, kui punkt Q läheneb punktile P0 mööda joont. Joonel y = f (x) (funktsiooni f graafikul) on juhul, kus f on diferentseeruv punktis x0, olemas puutuja punktis P0 = (x0, y0), mille võrrand on y - y 0 = f ( x0 )( x - x0 ). Seega on joone y = f (x) punktis P0 = (x0, y0) võetud puutuja tõus f (x0). Vaatleme joonel y = f (x) punkte P0 = (x0, y0) ja Q= (x0+x, y0+ y), siis vastav puutu- ja oordinaadi muut on dy(x0, x). 13
c 5 Emk,;X`##E(#}g&|~#S/aJiv# #6#jz###:Q0L7$# J qe#+6&?oD#' 8%#&_*O-V?FIT, k###~#x" CPks%d#&m{'I ##G?:Wi!| D~##>+##>#/=W##Dz/f"yVUxc##A##>#oí #V>2[#e]u ^P[bTy# #+###x>_|wy##3#2D.-<7'E| F/#Jpf#4xs)si_<9+MYY^#O#^##W:| J/Ppr'6Gi#~#O> +%|K:h####EzUO5 #em h##v#k : | QO|;kB#L?6M#+#8J SoPr Q_:i?| ioVGW#-/5;>iiaj,,^##-9#W |Z)&i-mo##Neu#*##yq#f %V1qs_^N^- ts*p,6#8wo6_kQ|:n####uMKMnu4 -k6Y .[zBU'C#nfN'# lo ~^ #g#7|}xXf~!gxd+6Ehby[ #8T~+&M"(51aH`Y#k;i^$p0Q#'#t#d#p A6sO}szK$i6wp_*PWp#! #fj2.:fiI?{^zv^#VQK##%? ##7<#C.)x#M=;Cmqo #.#T.!.N#g{# ?# 4sHeFoZx[:#|-m D#v#o+G#N#w?'#~#i##,#aoY5 ##VH#D##,# +#VC?a ##O#@woo|AanVKY# epL#v"_#'RM$oXn#J#I-_Xt[~~#7| YO ?c_#g3## #[#^}k#2+G#.K ##5?## |8~ [{$' YX vby_}|#f#_# xN3'R{N#TtO>Y_G##hh#Xné9 S /| ##|B7x#S?# iSi>##4#h#2l##.g#'+M VI>_[+#kPe#T} Wn RII4kZ&v5aC?%"tt xu#?V # #f# %ueo0#Z#d'7 #^#a? ?g##|;M_#1`4WVmJc` Ru-7#Jd##4#k[M2@##din0$"Jep~ #dW#####|A##ÚW^#U##Kr #bY#8#?-
annaabi.ee 
