Neljandaks põhjuseks võib olla mehe võimetus toota spermatosoide või need puuduvad tal täielikult ja viiendaks võib mehel olla suguühe teostamise raskused, sel juhul puudub seemnepurse või impotentsuse ehk suguvõimetuse tõttu. (Kliinik Elite s.a) 3.2 Naistepoolse viljatuse põhjused Naistepoolsed viljatuse põhjused on esiteks hormonaalsed häired, mil juhul munarakufolliikulid ei kasva munasarjas või munarakk ei vabane emakast ehk ovuleerumist ei toimu. Teiseks võivad naisel olla kahjustunud või blokeeritud munajuhad, mis takistavad munaraku ja spermatosoidi kohtumist. Kolmandaks võib naise emaka kude levida ja kahjustada naabruses asuvat reproduktiivkude või neljandaks on naisel sitke emakakaela lima, mil juhul on spermatosoidide läbimine takistatud. (Kliinik Elite s.a) 5 4 Viljatuse ravimeetodid
odavam kui neile vastu panna, (c) millised füsioloogilised mehhanismid garanteerivad viimasena kopuleerunud isaspartnerite suurema edu, jne. Kuigi uuringud on momendil alles tulipunktis ja lõplikke vastuseid ei ole peaaegu ühelegi küsimusele, võib alljärgnevalt loetleda mõnesid osalt toetust leidnud hüpoteese, mis seletavad paariväliste kopulatsioonide esinemist lähtuvalt nii emaste kui isaste huvidest. Emastel võivad paarivälised kopulatsioonid · stimuleerida ovuleerumist; · kindlustada vanemhoolt või emase abistamist/toitmist rohkemate isaste poolt; · olla tingitud sellest, et emasele on odavam nendega leppida kui neile vastupanu osutada; · võimaldada valida osale järglastele parimate geenidega isa. Näiteks D. Hasselquist (1996) leidis, et rästas-roolinnu emased kopuleeruvad paariväliselt üksnes rikkaliku laulurepertuaariga isastega;
Paljudest neist hormoonidest, aga reguleerivad omakorda teiste tööd. Ajuripats on ``juhtnääre``, sest ta korraldab kõigi teiste hormooninäärmete tööd. Ta annab allasuvatele näärmetele teada, mida on vaja toota, et elu liiguks ja, mille tootmine korraks katkestada, sest seda on hetkel piisavalt. Ajuripats toodab hormoone, mis ergutab munasarju moodustama naissuguhormoone. FSH-foliikuilite kasvu ja arengut soodustav hormoon ja LH- hormoon, mis mõjutab munaraku ovuleerumist. Nõristab ka kasvuhormooni. Ajuripats eristab hormonoe, mis reguleerivad organismi homÖoastaasi ja stimuleerivad teiste endokriinnäärmete tööd. 17. Kilpnääre, kõrvalkilpnääre ning nende hormoonid Kilpnääre on inimeste ja teiste selgroogsete kõri külgedel asuv nääre. Kilpnäärme hormoon türoksiin reguleerib ainevahetuse kiirust ja erutusprotsesside tegevust. Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel
annaabi.ee 
