stseenid, detailide kordus, ekspressiivsus. Hoonetel: paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus, kõverad/ lainetavad jooned, valguse/varjude mäng, paarisambad, risaliit, tiheda ruuduga aknad. Esines eelkõige sakraalehitistel Gian Lorenzo Bernini: Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära.(Peetri troon) Francesco Borromini: San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali, Rooma Ülikooli kabeli fassaad 4. Prantsuse baroki tunnused, Versaille lossi ning prantsuse pargistiili iseloomustus. Versaille lossikompleksi mõju Euroopas 17.-18. sajandi (mõned näited tuua ja lühitutvustus). Tagasihoidlik barokk, eeskuju renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist.
Üheaegselt pühendkirik, mis püstitati pärast võitu prantslaste üle ja Savoia perekonna mausoleum. Sammasportikusega tsentraalkirik. Stupinigi jahiloss – avara ja mitmekesise põhiplaaniga. Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4.Bernini- arhitekt ja skulptor Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. Kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära. (Peetri troon) Navona väljak Roomas. Skulptuur: Püha Teresa ekstaas Apollon ja Daphne Persephone röövimine Taavet Tritoni purskkaev Barberini väljakul Roomas 5.Borromini ja tema tähtteosed San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev ja kasutab ovaali. Rooma Ülikooli kabeli fassaad. Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. Santa Agnese kirik 6.Rooma kirikud, väljakud ja fontäänid 7
kõrvalest, kuulmekäik ja seda keskkõrvast eraldav trummikile. Keskkõrv on endolümfiga täidetud õõnsus, milles paiknevad kolm üksteisega paindlikult ühendatud kuulmisluukest vasar, alasi ja jalus. Viimased üheskoos toimivad mehhaanilise võimendina, mis võimendab trummikilele saabunud võnkumiste amplituudi, andes need võnkumised suurema amplituudiga edasi kesk- ja sisekõrva eristavale teisele elastsele membraanile, mis katab kesk- ja sisekõrva eraldavat ovaalakent. Sisekõrva õõnsus meenutab oma kujult spiraalselt keerdunud teokarbi sisemust ja selles paiknevad samuti kilejad membraanid. Neist olulisim on basilaarmembraan, millel asuvad võnkumistele tundlikud karvarakud. Karvarakkudelt lähtuvad närvikiud, mis sisekõrva teokujulisest õõnsusest ajju suundudes moodustavad kuulmisnärvi. Kuuldava heli omadused Kuuldavat heli iseloomustavad võnkumissagedus, mis määrab ära heli kõrguse ehk tooni
annaabi.ee 
