ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA
IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, MIGA, NAM , NC, NEA, NIB, NSG, OAS, OECD, OPCW, OSCE, Paris Club, PCA, PFP, Schengen Convention, UN, UNCTAD, UNESCO, UNHCR, UNIDO, UNIFIL, UNMEE, UNMIL, UNMIS, UNMOGIP, UNTSO, UPU, WCO, WEU, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC. (3) Rahvusvahelised ettevõtted 20 Soome rahvusvahelisemat ettevõttet. Nokia, Stora Enso Oyj, Fortum Power & Heat Oyj, UPM-Kymmene Corp., Outokumpu Oyj, Kesko Group, Outokumpu Oij, M-Real Oyj, Sampo, Metso Corp., Kone Corp, Metsa Serla Corp., Tamro Oyj, Huhtamaki Van Leer Oyj, Rautaruukki Oyj, Wartsila ex-Metra Oyj, Kemira, Partek, Elcoteq. (2) Erialalised Lennundus: Patria, Söök: Hartwall, Raisio, Transport: Valmet Automotive, Pangandus: Kansallis-Osake-Pankki, Leonia Bank, Sampo, Puidu ja paberi tööstus: Ahlstrom Group, Metsa Serla Corp., Metsaehallitus, M-Real Oyj, Stora Enso Oyj, UPM-Kymmene Corp.,
töölisasumit: Käva, Vaheküla, Pavandu. Pärast Teist Maailmasõda suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii kütuse kui ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna staatuse. Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn. Kohtla-Järve linna ruumilise struktuuri olemus kaasajal ja iseloomulikud alampiirkonnad Kohtla-Järve jaotatakse peamiselt neljaks osaks, Outokumpu, vanalinn ja põhja rajoon, Käva. Suur osa linna pindalast kuulub erinevatele töösutustele, nagu näiteks VKG, Nitrofert ning tuhamägede alla. Üks tuhamägedest mida nimetatakse sinivooremäeks, kus saab talviti kelgutamas, suusatamas ja lumelauaga sõitmas käia ning soojematel aegadel saab käia seal motokrossiga tegelemas. Linna keskele virula väljak, mida kohalikud kutsuvad „pobeda” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad
Kokkuvõttes otsustati, et USA-s firmast nimega United States Banknote Company tellitakse 1- ja 2-kroonised kupüürid ning ülejäänud nimiväärtuste valmistamine toimub Inglise ettevõttes Thomas de la Rue &Co Ltd-s. Erinevalt kupüüridest otsustati mündid valmistada Eestis Tallinna Juveelitehases. Mitmete välisfirmadega peeti läbirääkimisi mündi toorikute osas ja eelistuse saavutas Soome ettevõte ,,Outokumpu copper". Peale igapäevase käiberaha oli kavas väljastada ka väärismetallist mälestusmünte ja näiteks 18 juba samal aastal nägi ilmavalgust Eesti Vabariigi 10-kroonine mälestusmünt, mis oli pühendatud Eesti oma raha taassünnile. Huvitavaks kujunes välismaal trükitud raha Eestisse toimetamine, milleks kasutati nii mere- kui maismaatransporti
annaabi.ee 
