esineda kesköist valgust mida enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. · Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. Haldusjaotus Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne maakond. 1.LõunaSoome lään (EteläSuomen lääni) 2.LääneSoome lään (LänsiSuomen lääni) 3.IdaSoome lään (ItäSuomen lääni) 4.Oulu lään (Oulun lääni) 5.Lapimaa lään (Lapin lääni) 6.Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Ajalugu · Soome ala asutati esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. · Esimesed inimesed olid kütidkorilased. · Keraamikat on leitud 5300 eKr. · Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. · 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Keel · Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt · Suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%).
and Estonians. In Applied Linguistics Review. International Journal of Multilingualism 2013, Vol. 10/2. Special issue on Receptive multilingualism. Jarvis, S. 2000. Methodological Rigor in the Study of Transfer: Identifying L1 Influence in the Interlanguage Lexicon. In Language Learning 50 (2), 245-309. Kaivapalu, A. 2004. Kui sarnane on sarnane? Eesti ja soome mitmusevormide psühholingvistilisest reaalsus- est. In H. Sulkala & H. Laanekask (eds.), VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen julkaisuja 24. Oulu: Oulun yliopisto, 6271. Kaivapalu, A. 2006. Reeglid ja analoogia võõrkeeleõppes soome mitmusevormide käänamise näitel. In H. Metslang, M. Langemets, M.-M. Sepper (eds.), Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71-92. Kaivapalu, A. 2009. Vironkielisen suomenoppijan äidinkieli ongelma, haaste vai voimavara? In Virittäjä 3, 382-402. Kaivapalu, A. & P. Muikku-Werner 2010
enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 4 HALDUSJAOTUS 1. Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. 2. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) 3. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) 4. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) 5. Oulu lään (Oulun lääni) 6. Lapimaa lään (Lapin lääni) 7. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) 7 5 SUURIMAD OMAVALITSUSED Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43
enam põhjas, seda rohkem päevi kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva. 6 HALDUSJAOTUS Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne makond. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni) Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni) Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni) Oulu lään (Oulun lääni) Lapimaa lään (Lapin lääni) Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta) Suurimad omavalitsused Rahvastikuandmed seisuga 31. detsember 2005. Omavalitsus Rahvaarv Pindala (km2) Helsingi 562 570 184,47 Espoo 231 704 312 Tampere 204 337 523,4 Vantaa 187 281 240,84 Turu 174 868 243,4 Oulu 128 962 369,43 Lahti 98 413 134,95 Kuopio 90 726 1127,4 Jyväskylä 84 434 105,9 Pori 76 144 503,17 7 Lappeenranta 59 073 758
annaabi.ee 
